Jüri Tilk

SÜND: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1282.1.47:4

http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=16&iid=200250799718&img=eaa128...

http://www.eki.ee/keeljakirjandus/194-210.pdf

Koolmeister, ajakirjanik ja karskustegelane Jüri Tilk oli sündinud 1865. aasta 10. jaanuaril Pärnumaal Tori kihelkonnas Randivälja külas talupidaja pojana. Hariduse omandas Jüri Tilk Tori kihelkonnakoolis, koolmeistri kutseeksami sooritas 1885. aastal Tartus vastavatel kursustel. Juba enne eksamit usaldati talle Randivälja lastele koolitarkuse andmine.

Aastatel 1884-92 töötas Tilk kodukohas koolmeistrina. Tasu sai ta selle eest 27 rubla aastas. Koolmeistri elutingimusi on Tilk ilmekalt kirjeldanud vastuses Juhan Liivile, kes soovis tema juurde abiõpetajaks tulla: „…korter on nii külm, et isegi tint toas jäätub.“

1888. aasta sügisel külastas Jüri Tilk Soomet, kus ta tutvus Helsingi karskusseltsi Tähti tegevusega. Saanud sealt õhutust, jõudis Tilk veendumusele, et alkoholismivastases võitluses on üks tee: tuleb asutada karskusselts. Tagasi tulnud, alustas ta kohe selleks ettevalmistusi ja raskustele vaatamata asutas 1889. aastal Toris Eesti esimese karskusseltsi Täht, mille põhikirja samal aastal kinnitas Vene siseministeerium. Aastatel 1889-92 oli Tilk seltsi esimees.

Kuigi karskusliikumise mõtte algataja au jääb Eestis Matthias Johann Eisenile (1857-1934), oli Jüri Tilk Eesti esimese organiseeritud karskusliikumise elluviija. Algul juhtis ta Torist kiiresti arenevat ja levivat karskusliikumist kogu maal. Tähe liikmete hulka kuulus karsklasi kogu Eestist.

Noormehel jätkus visadust end täiendada ja varakult alustas ta ajalehtedele kaastöö tegemist. Koolmeistri ametile järgneski teenistus ajakirjanikuna.

Aastatel 1892-98 töötas Tilk Tartus ajalehe Olevik toimetuses. Oma kirjutistes väljendas ta huvi esiteks karskusliikumise ja teiseks Soome vastu.

1892. aastal Olevikku asudes jätkas Tilk sealt Eesti karskusliikumise juhtimist. Ta astus Tartu Karskuse Sõbra liikmeks ja oli aastatel 1893-96 selle esimees. Ta võttis osa Eesti esimestest karskuskongressidest ja kuulus Eesti esimesse karskusseltside kesktoimkonda.

Pikemat aega toimetas Tilk Eesti karskuse seltside kalendrit ehk aastaraamatut, mille lisas muude kirjutiste kõrval avaldas karskusalast ajaloolist materjali nagu katkend „Meie maa karskuse kirjandusest ja nende püüete ajaloost siin“.

Eraldi raamatuna on ta avaldanud kirjutisi ja tõlkeid, samuti näidendeid. 1898. aastal läks Tilk edasiõppimise eesmärgil Soome, kus teenis ülalpidamist samuti ajakirjanikuna. Algul sai ta Helsingi Soome lütseumi lõputunnistuse, 1901. aastal astus aga Helsingi ülikooli filosoofiateaduskonda, kus õppis Põhjamaade ajalugu, kõrvalainetest slaavi filoloogiat ja maateadust. 1907 lõpetas Tilk ülikooli magistrina.

1905. aastast oli ta ametis Uusi Suometari (hiljem Uusi Suomi) ja Iltalehti toimetuses.

Samal ajal olid Jüri Tilgal tihedad sidemed kodukohaga. Peaaegu igal suvel külastas ta Torit, kogus rahvaluulet ja püüdis aidata karskusliikumist.

1918. aastal tekkis Tilgal arusaamatusi Eesti Saksa okupatsiooni võimudega ja poliitilise tagakiusamise kartusel võttis ta Soome kodakondsuse, muutes oma nime Yrjö Virulaks. (Selle perekonnanime Virula leidis ta Tori kihelkonna kohanimest.)

Jüri Tilk suri 11. veebruaril 1929 ja on maetud Helsingi kalmistule.

Suomalainen ylioppilasmatrikkeli
TILK Juri (→VIROLA Yrjö), SKO/SavO. * Torgel, Liivinmaa 10.1.1965/29.12.1864, vanht talollinen Jüri Tilk ja Yo Hgin reaalilys. (yksit.). FK (hk) 1907, FM 1918. Lehtimies?

• https://maaleht.delfi.ee/artikkel/65941288/juri-tilk-tori-kihelkonn...?