Jaan Metua

Ernst Peterson-Särgava õpilastest Kose-Uuemõisas võrsus ka üks kirjamees. See oli Kanavere külas Arandi talus ehitusmeistri perekonnas sündinud Jaan Jaani poeg Metua. Tema vanaisa Tõnu oli sündinud Karla küla Kõlli talus, pidanud Saula mõisas sepa ametit ning ostis mõisast päriseks Arandi talu.

Jaan Metua õppis Kose-Uuemõisa ministeeriumikoolis, käis Tallinnas mitmesugustel kursustel, osales laulukoori ja näiteseltskonna tegevuses. 1907-1916 töötas „Estonias“ dekoraatori, koorilaulja ning näitlejana, I maailmasõja ajal mobiliseerituna võttis osa sõjaväeteatri asutamisest Novgorodi kubermangus Selisinski alevis.

Jaan Metua oli kutseline näitejuht ja dekoraator ning aastast 1924 esimeseks teatritegelaseks Saaremaal kui Kuressaare Eesti Selts ta palkas. Saaremaal ilmus temalt kaheksa näidendit, neist esimene oli „Erakud“. Metua kirjutistes domineerivad Eestimaa-ainelised naljamängud nagu „Radivere piimavedu“, „Tornikomitee“ ja „Miljonitõbi“. Oma näidendeis piitsutas Metua ühiskondlikku tagurlust, mõisnikke ja pastoreid ning teisi võimukandjaid. Ise laval olles ja lavastades sai Metua näha ja tunda, mis meeldib rahvale. Isetegevuslavadel kujunes eriti menukaks „Jüri Rumm“ I-III (1921-1925), mis oli rajatud rahvapärimustele. Üldse on Metua kirjutanud kakskümmend lavastust ja peale näidendite ilmus ka „Näitleja-asjaarmastaja käsiraamat“ (1927).

Jaan Metua tervis ei olnud kuigi hea, 1931. aastal katkestas raske haigus mitmekülgse teatriinimese pideva tegevuse teatris. Gangreeni tagajärjel amputeeriti tal algul üks, seejärel teine jalg. Kuid isegi invaliidina töötas ta mõni aeg Kuressaare teatris. Liikudes ainult ratastooli abil, maalis ta dekoratsioone ja lamades voodis, kirjutas rea näidendeid ning artikleid. See kõik oli täiendav lisa autori varem ilmunud näidendeile. Tänapäeval pälvib erilist tähelepanu ajalooline draama „Valge laev“ (1931), mis kujutab 1905.a rahutusi ja karistussalga julmusi Kose kihelkonnas. „Valge Laeva“ peamotiiv on moonameeste õiguseotsimine mõisnikult, mis aga lõppes väga kurvalt 11 inimese surmaga.

Aastatel 1924-1937 oli Metua lisaks Haridusliidu näitekunstiinstruktor. 1937. aastal naasis ta Alaverre, kus suri 22. oktoobril 1945. aastal. Jaan Metua on maetud Kose kalmistule.