Jaan Tults

• Sünd 1837 * 1850 HL * 1858 HL * I abielu 1860 * II abielu 1871 * Personaalraamat 1859-1882 * Sindi Personaalraamatus * Personaalraamat 1877-1939 * Helme Koguduse kirikutähed 1871-1938 * Surm 1914

Poeg Mihkel Tultsi perekonna ajaloo kaudu:

Vaatame nüüd Kalmu Jaani teise poja see on Jaan Tultsi elu ja olu lähemalt järele, kes pärast poole minu isaks sai. Jaan Tults pidi juba oma 13 aasta vanaduses oma isa talust Kalmult lahkuma. Lahkumise põhjus olnud järgmine: Sell ajal olnud Vene riigil suur Krimmi sõda, kus venelane üksinda mitme riigi vastu pidi sõdima ja sellepärast väga palju mehi tarvis läinud, et vanemat venda Mihkelt soldatist järele jätte pidi noorem vend Jaan isa talust ära minema. Aastal 1850 läinud siis Jaan Taali siidi vabrikusse kus tema esiti õpipoisina siidi sõminud ja pärast poole päris siidi kudujaks saanud. Neil olnud tüki töö ja teeninud 3 rubla ümber nädalas palka ja oli prii korter kuna söök oma muretseda olnud.
Siin Taali vabrikus elanud ja töötanud Jaan mitu aastat nagu poissmees kunagi. Aga kui tema 23 aastat vanaks saanud tulnud tema selle pühakirja söna peale mis ütleb: See pole mitte hea et inimene üksi on ja valinud omale tulevaseks eluteeliseks oma isa talu lähedalt Jõhve talu tütre Ann Vunk 17 aastat vana, kes ka ühtlasi tema isa õe tütar oli. Laulatamine toimetatud Tori kirikus Jaanuari kuus 1860. aastal. Pulmad peetud noorpaari vanemate kodus, see on Kalmul ja Jõhvel. Pulmade aegus on noorik ka nõnda nimetatud "veimesid" jaganud ja raha korjanud, milleks 50 rubla kokku tulnud. Peale selle andnud peigmehe isa pojale päranduseks või uue perekonna põhjenduseks Jaanile kätte 100 rubla raha, 2 härga, 10 vakka rukki ja mõnda muud tarvilikku kraami. Nooriku vanemate poolt 50 rubla raha ja 1 lehm on antud. Rahvas nimetanud noort abielu paari ilusaks paariks.
Peale pulmi asus noor paar jälle Taali vabrikusse elama. Esimene laps sündis ka neil Taali vabrikus 11. jaanuaril 1862 a. ristiti Katarinaks. Teine tütar Anna-Maria sündis 26. jaanuaril 1864 ka Taalis. Taali siidivabrik on ära põlenud aastal 1865 ja siis on läinud noorpaar Pärnu linna ja ostnud endile mere äärde väikese maja, pidanud hobust ja teeninud sellega. Kuid seal tabanud teda perekondlikult kurvad päevad. Noorem tütar Anna-Maria on ära surnud Pärnus 1865 aastal. Teine tütar Katarina surnud ära Pärnus 1866 aastal. Nii et need minu(Mihkel Tultsi) päris 2 õde on surnud ennem mind. Mina Mihkel Tults olen sündinud Pärnus 10. veebruaril 1868. a. muidugi selleaegse kalendri järgi. Oma heast emast(Ann Vunkist) ei mäleta mina mitte midagi sest tema on Pärnus ära surnud 20. veebruaril 1870. aastal, kui olin veel 2 aastane.
Peale Ann Vunki surma on Jaan Pärnus maja ära müünud ja läinud Sindi kalevi vabrikusse tööle. Sindis abiellunud Jaan teist korda 1871. aastal lesknaise Liisu Didrichsoniga (sünd. Lusikas) Halingu vallast pärit. Sel naisel oli ka esimese mehega tütar Marie. Teisest abielust sündis esimene poeg Kristjan Sindis 13. detsembril 1871. Järgmine poeg Andres sündis 12.09.1873, kes suri 1877. a. Järgmine Liisa Wilhemine s. 29.12.1875, surnud 1876. a. Järgmine poeg Gustav Ferdinand on sündinud Tori veske peal 17.04.1883. aastal. Peale nende oli Jaanil veel poeg Arthur, kes suri Kõpus ja tütar Emilie läks mehega Venemaale ja tütar Luise sai ka mehele.
Jaan ja Liisu Tults olid juba tüdinenud Sindi vabrikus teisi härrasid teenimast, mõtlesid ise kord vabriku omamisest või pidajaks saada. Selleks ostsid nemad vabrikust endile ühe väikese kogu villa, kraasimise masinad ja ühe ketruse masina mis summa 1200 rubla ümber maksid. Need masinad viisid nad Suure-jõe veske peale, kus selle jaoks mõldre käest kohalikud ruumid ja vee jõud sai renditud, mille eest 300 rubla renti maksime. Siin said masinad jälle korda pandud millega talu villu sai kraasida ja ketrama hakatud. See oli augusti kuul 1880. aastal.