Joakim Puhk

Joakim Puhk (25. mai 1888 Viljandi – 14. september 1942 Kirovi vangla, Kirovi oblast) oli Eesti ettevõtja ning poliitik, Kaubandus-Tööstuskoja esimees.

• https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=Joakim+Puhk&f=all Joakim Puhk oli vendadest vanim ja kõige aktiivsem. Ta sündis Viljandis, õppis Riia kaubanduskoolis, pärast 1905. aasta sündmusi viibis revolutsioonilise tegevuse pärast mõnda aega vanglas, vabanedes asus tegutsema isa ettevõttes. Oli 1917-1918 Eestimaa kubermangu toitlusameti liige, 1918-1919 toitlusministri abi, kaubandusekspert Pariisi rahukonverentsil 1919 ja Eesti-Vene rahuläbirääkimistel. 1924-1926 Üleriikliku Kaupmeeste Liidu esimees, 1925-1940 Eesti Kaubandus-tööstuskoja juhatuse ja nõukogu esimees, alates 1929 Rahvusvahelise Kaubanduskoja nõukogu liige, alates 1932 Eesti Suurkaupmeeste Ühingu esimees, Eesti Panga nõukogu liige, Riigi majandusnõukogu liige, Eesti esindaja Rahvusvahelises Olümpiakomitees alates 1936. aastast, Leedu aukonsul Tallinnas 1921-1927, Soome au-peakonsul Eestis 1927-1940 ja konsulaarkorpuse vanem, Rahvuskogu II koja liige ja Riiginõukogu liige a-st 1938, Kaitseliidu vanematekogu liige jne. Joakim Puhk oli kaubamaja ja suurveski J. Puhk & Pojad üks asutajaid (1913), omanikke ja juhte; AS Ilmarine üks omanikke ja 1935-1940 juhatuse esimees, kindlustusseltsi AS Eesti Lloyd juhatuse esimees 1935-1940 ning seotud veel mitmete äriettevõtetega. Ta arreteeriti 31. augustil 1940 ja mõrvati Nõukogude võimude poolt 1942 Kirovi vanglas. /Kes on kes Eesti majanduses 2000; Eesti Biograafilise Leksikoni täiendusköide 1940; Eesti Majandustegelased 1938; Päevaleht 24.05.1938; Uus Eesti 24.05.1938; www.okupatsioon.ee jm/
• Vt. sünnikirje Viljandi Jaani koguduse meetrikas Saaga EAA.3149.1.73:89?336,384,283,87,0
• [EST] http://et.wikipedia.org/wiki/Joakim_Puhk
• [ENG] http://en.wikipedia.org/wiki/Joakim_Puhk
• http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=580912
• Viis venda, kelle taskus oli Eesti riigikassa
• PR Viljandi Pauluse XXVI lk 704 Johann Jaak Puchk'i p Joachim

Abielu Emma Johannson'iga Saaga TLA.1359.2.64:227?308,1018,1059,64,0

Abielu Anna Vilhelmine Sinnisof'iga Saaga TLA.1359.2.57:151?157,950,2177,207,0 ja Saaga TLA.1359.2.58:122?277,524,927,130,0

• Foto - Diplomaat-, ameti- ja ministeriaalpassi saanute ...; ERA.957.16.2a; 1920-1940 http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110702604166&img=era095...
• http://www.ra.ee/aadresslehed/index.php/sheet/view?id=412150
• https://www.aripaev.ee/uudised/2007/11/13/ilmarine-kujunes-patsu-aj... 1924 suvel omandas enamusaktsiad perefirma "J. Puhk ja Pojad" (vennad Joakim, Eduard, Voldemar ja Aleksander). ASi Ilmarine edasises arengus sai olulisemaks Joakim Puhki tegevus. Olles mitmete autofirmade (Renault, Chervolet, Studebaker, Packard, General Motors) ainuesindaja Eestis, rajati ka Ilmarise juures autoremondiosakond.

Eesrindlikuks sai teehöövlite tootmise alustamine - Eesti esimesed kaks teehöövlit osteti Rootsist, edaspidi toodeti need Ilmarises. Masinatel kasutati Fordsoni traktorimootoreid (1930. aastatel Caterpillari omi), Rootsist ja Tšehhoslovakkiast tellitud terasid, ent enamik detailidest oli Ilmarises valmistatud. 1930ndate esimesel poolel paigaldati Läti Vabariigi eritellimuse täitmisel teehöövlitele tavaliste tagarataste asemel lint- ehk tankrattad. Sellest sai alguse linttraktorite tootmine (paraku jõuti valmistada vaid väike seeria).

1933 valmistati terasest keskkütteradiaatoreid, toodeti osasid veduritele, vagunirattaid, õlimahuteid, bensiinijaamu, sildade kandekonstruktsioone, kaitseväe tellimusel mürsukesti jne.

1940. aastal Ilmarine natsionaliseeriti, juhtkond tagandati ning tehas allutati NSVLi Lennukitööstuse Rahvakomissariaadile.

Temast (fotodega) - https://ekspress.delfi.ee/artikkel/93633243/suur-lugu-joakim-puhk-e...

II abielu Saaga TLA.1359.2.58:122?255,505,929,144,0 ja Saaga TLA.1359.2.57:151?175,937,2146,224,0