Juhan Kattai

• 519. Juhan (Joann) Christian Vilhelmi p. Kattai – Georgi risti IV järk, raamatust Pihlak, Jaak. Eesti Vabaduse Risti kavalerid. 2016, Viljandi http://www.rindeleht.ee/foorum/phpBB2/viewtopic.php?f=55&t=11589&st...

  ---

• Personaalraamat XII köide. Han-Kev; EAA.1279.1.178; 1898-1940 Saaga EAA.1279.1.178:339?291,2144,1712,246,0
• abielu Saaga EAA.1279.1.172:70?1836,745,1855,286,0
• https://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Kattai
• II maailmasõda; DP laagrid; sünni/perekonna üksikasjad Arolsen arhiivis, Saksamaal.
• Albumi "Eesti Vabadusristi Kavalerid": Saaga ERA.4996.1.285:146?1371,1929,944,450,0
• NB! Juhan väitis, et tema isa nimi oli Kristjan Kattai ja ema Anna Kattai (n. Kresling). ?!?

  ---

  
  

Austraalias, Perthi haiglas suri 22. augustil k. a tuntud Vabadussõja veteraan, JUHAN KATTAI, VR 11/3. Ta maeti 25. aug. kohalikule luteriusu kalmistule.

Kadunu sündis 15. Nov. 1898. a. Otepääl, kust asus koos vanematega Pärnu. Tema isa — tuntud ehitusmeister — ehitas skulptor A. Adamsoni kavandi järgi Vabadussõjas langenute mälestussamba Pärnus.

Juba 18-aastasena astus I Maailmasõtta, kus talle annetati isikliku vahvuse eest Georgi rist ja medal. Vabadussõja alul ilmus Scouts pataljoni ja asus kuulipildujate kommando veltveebli kohale. Võttis koos „kuldsete kuraditegas (nagu scoute hüüti sõjas!) osa kõikidest lahingutest. Kolmeteistkümne haavatuga vallutas ühe küla kus ka ise haavata sai. Põgenes haiglast rindele. Oli üks neid hulljulgeid, kes koos paari kaaslasega tahtis paljakäsi ära võtta venelaste isesõitvat raudteekahurit Krasnaja Gorka all, milline ettevõte aga ebaõnnestus. Isikliku vahvuse eest amnetati talle Vabaduse Rist.

Pärast sõda asus uuesti Pärnu, kus avas korstnapühkimise ettevõtte. Oli 30 aastat Pärnu tuletõrje liige ja kuulus pealikuna selle lendsalka. Omab rea eesti ja välismaiseid tuletõrje aumärke. Lahkunu oli ka üks neid, kes käis Pärnu tuletõrjega Tallinnas, pärast suurpommitamist, tuld kustutamas.

Paljud sõjavangist pääsenud eesti sõdurid, keda ei tahetud laagritesse vastu võtta, peaksid mäletama lahkunut Saksamaalt, Märzfeldist, kus tema olles UNRRA toidulao juhataja, käis sõdurpoisse „eraviisil“ abistamas.

J. K. jõudis Austraaliasse juunis 1949. Töötas alul raudteel hiljem muudel aladel. Viimastel aastatel enam ei töötanud.

Puhka rahus, võõras mullas! A. N. (Võitleja = The Combatant : ülemaailmne Eesti sõjameeste ja vabadusvõitlejate häälekandja, 1 september 1955)