• http://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Leinberg
• Sünd: https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1236.1.152:64?729,1395,502,...
• http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1864.2.VII-130:132
• http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1864.2.VIII-146:490
• http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1236.1.190:63
• PR Kuusalu kogudus 1856-1871: Saaga EAA.1216.1.273:159
• Poolsada aastat prohwet Maltsweti surmast. - Päewaleht, nr. 237, 28 august 1935 https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1935/08/28/14
• Prohvet Maltsveti aegadest. - Waba Maa, nr. 78, 8 aprill 1937 https://dea.digar.ee/page/wabamaa/1937/04/08/7
• http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=2389541
• http://kirjanduslikpaevaraamat.blogspot.com.ee/2014/12/eduard-vilde...

Kust see pikk lõik on võetud? Paluks viidata Internetis olevale avalikule allikale:

Juhan Leinberg 14. / 26. IX 1812 Norra v. Koeru khk. - 16. / 28. VIII 1885 Pruuna v. Ambla khk.
Juhan Leinberg, tulevane prohvet ja usulahu rajaja, sündis Järvamaal Norra mõisa Liusvere küla Känni-Hansu talus usklike vanemate pojana.Juhan oli 9 aastane poisike kui ta isa suri .Käis 1830 aastal Koerus leeris. Tema haridus piirdus koduõpetuse ja külakooliga. Oskas lugeda ja kirjutada ning valdas mõnevõrra saksa keelt, mis talle hiljem vägagi kasuks tuli. Peale isa surma oli leskema pärisnimede andmise ajaks kõik oma neli poega uue pärisorjuse kartusel kuidagi üle saanud viia teistesse valdadesse, sest rahva seas liikunud kuuldus, et need, kes oma valda paigale jäävad, muutuvad hiljem pärisorjaks. Perekonna nimede andmisel sai vanem vend Jüri omale nimeks Johanson, järgmine Hans Stoppelmann, kolmanda pojaTõnu nimeks sai Malts ning noorema Juhani perekonna nimeks kirjutati Leinberg.

Mitmekülgselt andeka ja iseteadva oleku poolest juba noores eas lähikonnast esile kerkinud JL siirdus õige noore mehena sugulaste juurde Järva-Jaani Einmanni mõisa, kus asus pidama Maltsveti talu, mille järgi sai ka hilisemaks eluks püsima jäänud hüüdnime Maltsveti Juhan. Talukohalt rühkis lõbusa jutuvestjana hinnatud ja hea ärimehevaimuga JL jõudsalt mööda tollase külaühiskonna sotsiaalset redelit (mölder, kõrtsmik, hobuseparisnik) jõukuse poole, vahetades koos tegevusega kergelt ka elukohti Amblast Jõelähtmeni.

1847.aastal ostab Peetri Koigi valda tuuleveski. 1848 asus JL Tallinna, kus ostis kaks maja Tartu maanteel Torupilli kõrtsi lähedal. Järgmised neli aastat oli ta Tiigiveski möldri jahupoes müüja.

Tallinnas sündis JL-i siseelus pööre. Juba varem oli ta tundnud senise elu pärast hingepiinu, mis süvenesid teda 1852 külmetamise tagajärjel raskelt tabanud jooksvahaiguse ajal. Sel ajal leidnud tema kooliskäiv tütar tänavalt Uue Testamendi ja toonud tõvevoodis vaevlevale isale, kes pühakirja lugemise mõjul andnud tõotuse loobuda pärast paranemist kauplemisest ja hakata noortele ja vanadele pühakirja õpetama. 1854.a. algul, kui Krimmi sõja tõttu kuulutati Tallinnas välja sõjaseisukord ja hulk linlasi põgenes pommitamise hirmust maale, müüs ka JL oma majad ja naasis Järvamaale, kus ta mitmel pool palvetunde hakkas pidama. Jäänud paigale Paides, mille koguduse liikmeks ta võeti augustis 1855, liikus ta Ambla, Koeru, Järva-Jaani ja Järva-Madise kihelkonnas ringi karskuse ja kasinuse kuulutajana, kutsudes ligimesi meeleparandamisele enne peatselt saabuvat kohtupäeva.

1857.aastal Lugemised Albu Kuke Jaan Rosenbergi,Kangru Hansu ja Tooma Hansu juures, samal suvel Nigula Jaani juures ja Kurisoo Põlendiku Jakobil.

1858 aasta algul Lugemine Kukevere Hans Kirnmanni juures .Ülekuulamine Albus ja Kukeveres. Vastuolud vennastekoguduse hooldajatega, kellele ei meeldinud JL-i põhimõtted ega tema pooldajate arvu kasvamine, põhjustasid ka süüdistusi poliitilises kihutustöös ja viisid JL-i arreteerimiseni Paides septembris 1858. Et JL-il leidus kirikuõpetajate ja adrakohtunike seas nii vastaseid kui pooldajaid, siis lasi Eestimaa kuberner Wilhelm Ulrich ahelais JL-i vastandlike kaaskirjadega varustatult Riiga kindralkuberner Aleksandr Suvorovi ette saata. Viimane andis prohveti Liivimaa kirikujuhtidele üle kuulata, kes aga leidsid JL-i usulised vaated pühakirja ja luteri usu dogmadega kooskõlas olevat. Vaid nende levitamises olevat JL maksva korra vastu eksinud. 1859. a. algul saatis kindralkuberner JL-i passi ja reisirahaga varustatult Tallinna, soovitusega ta kuhugi kihelkonda, kus hernhuutlasi pole, vallakooliõpetajaks määrata. Kuberner määraski JL-i Kuusallu, kus ta aga peatselt sealse pastori Eduard Ahrensiga vastuollu sattus, kuna ei täitnud võimudele antud lubadust paigal püsida ja palvekoosolekuid mitte pidada.

JL-i ahelates Riiga saatmine ja vabastamine tõstsid rahva lugupidamist karismaatilise mõjuga prohveti vastu veelgi. 1860. aastaks oli JL Järvamaal ja Kuusalu kihelkonnas kujundanud kuni 300 perekonnast koosneva vagatsevate elukommetega maltsvetiusuliste sekti.

Sel ajal oli Põhja-Eestis hoogustumas väljarändamisliikumine, millega augustis 1860 ühines ka seni Samaarasse suundunud väljarändamise vastu seisnud JL. Kuulnud, et Krimmis olevat Türgimaale lahkunud tatarlastest jäänud vaba maad, millele asujaid valitsuse poolet toetatakse, sündinud tal mõte oma poolehoidjaid siit orjusemaalt sinna juhtida. Mõtte täideviimisele aitas kaasa Rannamõisa talutüdrukust naisprohveti Miina Reiningu ilmutus, kes ilmselt JL-i poolt inspireerituna kuulutas 5. X 1860 hulga maltsvetlaste ees, et nimelt JL on Jumalast saadetud mees, kellele on antud oma rahvast tõotatud maale viia. Mõisnikevastane ja piibellikult apokalüptiline kuulutus levis ruttu. Jaanuaris 1861 said maltsvetlaste saadikud keisrilt loa Krimmi asuda. JL ise, kellele võimud eelmise aasta lõpust jahti pidasid, tahtes teda kui usuhullu Riia vaimuhaiglasse iseoleerida, varjas end kuni Eestimaalt lahkumiseni. Tänu sügisel ettenägelikult muretsetud reisipassile asus ta vennapoeg Gustav Maltsiga maakuulajana veebruaris 1861 teele ja jõudis koos 18 perekonnaga aprilliks Perekoppi, kuhu ta pidama jäi, kuna G. Malts pöördus koju väljarändajate järele.

Sel ajal oli paarsada fanaatilisemat maltsvetlast kogunenud Tallinna alla Lasnamäele laagrisse, kus oodati mitu kuud müstilist valget laeva, mis neid soojale maale pidanuks viima. Juunis 1861 ajas politsei nad laiali. JL-i poolehoidjaid osales ka talupoegade vastuhakkudes Albus ja Ahulas novembris 1861. Seejärel hakkas JL-i algatatud usuline liikumine nii kodumaal kui ka väljarännanute seas vaibuma, nii nagu JL-i enda usulise tegutsemise tung. Kevadel 1862 Põhja-Järvamaalt ja Ida-Harjumaalt Krimmi jõudnud u. 700 talupoega olid tõotatud maas pettunud ja JL hoidis neist esialgu koguni eemale. Krimmis oli JL aasta öövahi ametis, pärast oludega kohanemist hakkas aga jälle äri ajama. Et perekond talle järgneda ei tahtnud, tuli ta 1865 Eestisse tagasi, kus ta kohe kinni võeti, kuid peagi vabastati, kusjuures tal aga valjult keelati pühakirja seletada ja õpetust levitada. Elu lõpuni ametliku kiriku rüppe jäänud JL pidas kitsamas ringis aga edapidigi palvetunde ja ka paigal ei püsinud ta kaua. Umbes 1867 ostis ta Paidesse maja, pidas Kirna vallas ka talu ning kauples kariloomade ja viljaga. Ehkki ta ärireisidelgi tavatses öömajal piiblit lugeda, palvetada, ümbritsejatele lähenevat kohtupäeva kuulutada, oli prohvetist järele jäänud vaid usulembene rahvamees. Viimased kolm aastat elas JL Ambla kihelkonnas Pruunal ja on maetud Paide Reopalu kalmistule. JL - prohvet Maltsvet - oli üks kuulsamaid paljudest prohvetitest, kes on olnud Eestis levinud usuliikumiste ja -sektide, nagu vennastekoguduse, taevaskäijate, maltsvetlaste, priilaste, baptistlaste, irvinglaste, lestadiuslaste, nelipühilaste jt. keskseteks kujudeks.

Loe temast veel:

• https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:301935 - Eesti ajalugu elulugudes - 101 tähtsat eestlast, koostanud Sulev Vahtre 1997

Gustav Maltsi mälestustest :

Sell aeal kui lugu poistega sündis ei olnud weel liig wõi famili nimegi, ja sellest tuli see naljakas lugu, et igal wennal ise liignimi sai. Wanem wend Jüri wõtnud omale isa nime järele Juhani poeg „Juhannsohn”. Hans olnud lina kontoris omale nimeks võtnud „Stampelmann”. Kolmas wend Juhan kes selle aea sees Heinmanni walda Maltsweti koha peale, kas sulaseks wõi peremeheks? Ei ole mull teada, läinud wõtnud omale nimeks „Leinberg”. Sellest wennast saab minu kirjelduses pikemalt jutt olema.

=Eesti Asundused Venemaal - O,Laaman=

Maltsvet põgenes sakslaste eest. Mis puutub Maltsvetisse — tema õige nimi oli Juhan Leinberg — siis oli tema algul väljarändamise vastu, nagu ta oli olnud 1858. a. nn. abiteo rahutuste vastu. Ta sõitles Samaarasse

asumise mõtet ja aitas jälle tuult puhuda sakste purjedesse. Et patused inimesed ise endale kergendust tahtsid nõutada — see käis Maltsveti õpetuse vastu. Kuid kui ta näeb, et väljarändamise tuhin ähvardab tema karja kaasa kiskuda, siis alles hakkab ta pooldama väljarändamist. Vilde romaanist paistab, et Maltsvet väljarändamise liikumises kuigi aktiivset osa ei mänginud, kuigi oli esimeste maakuulajate seas, kes 1861. a. algul Krimmi läksid. Aga sinna läks Maltsvet nähtavasti kodumaiste sakste ja kirikisandate tagakiusamise eest pakku. Seda tõendab ka seik, et ta kodumaalt lahkus salaja, rännates ilma loata, oma venna Tõnu Maltsa passiga. Nähtavasti samal põhjusel jäi ta ka Krimmi maha, kui teised maakuulajad kodumaale tagasi tulid. See oli 1861. a. kevadel, kui maltsvetlased Tallinna juures Lasnamäe all teda valge laevaga tulema ootasid ja kui neil veel üldse Krimmi asumise võimalused selged ei olnud. Ka veel siis, kui Maltsveti usuvennad Krimmi jõudsid, s.o. 1862. aastal, hoidus prohvet neist esialgul eemale.=

Juhan Leinberg (September 26, 1812 - August 26, 1885), also known as prophet Maltsvet, was a founder of a religious sect named after him (the Maltsvetians) in Estonia.

Juhan Leinberg was born in Järvamaa, Norra parish. In his youth he was a farmer, miller, barkeeper and seller in Tallinn. In 1854 he started holding preachings in Northern Estonia and called on people to give up collecting wealth. A short imprisonment in 1858 increased his popularity, the number of his followers reached 200-300 families. In 1860 Leinberg started to promote re-establishing to the Crimea, going there himself in February 1861. The most fanatic of the Maltsvetians waited in May and June 1861 at Lasnamäe for the coming of the "White ship" that was to take them to the promised land. The followers of Maltsvet also had an important part in the peasant rebels in Albu and Ahula in November 1861. By the mid-eighteen sixties, Maltsvet's influence had worn off. After his return to Estonia in 1865 he started in business again. Leinberg died in Järvamaa, Pruuna parish.

The movement of the Maltsvetians is treated by Eduard Vilde (1865-1933) in the novel Prophet Maltsvet. Published in 1908, this was the third book of a trilogy that established Vilde as a writer. Like the others, it mixed fact and fiction, but was based on letters and notes of interviews with Crimean Estonians.[1]

http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=1504