Kalju Lepasaar

Sünd: Saaga EAA.1225.1.206:6?93,774,2932,310,0

Nimevahetus 1936.a.: Saaga ERA.76.4.2104:238?190,115,1341,1758,0

Kalju õige isa ja ülejäänud perekond: Karl Eduard Lepasaar

• Iisaku PR 1900-1926
• Kalmistu info
• https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=0000160364&f=all Lisanimestik nimekirjade R1-R7 täiendamiseks.:

LEPASAAR, Kalju, Karl m, s. 26.03.1925 (1926) Virumaa Tudulinna v. (Jõhvi v.), eluk. Tudulinna v. Oonurme k., 6 kl., talupoeg. 1 arr. 23.02.1945, trib. 23.01.1946, §58-1a, mõisteti õigeks, vab. 23.01.46. Valvas sildu ja ladusid saksa ajal. 2. arr. Lohusuus illegaalina, 20.08.1950, (trib.) erin. 10.02.1951, §58-1a, 58-8, 58-11, 25a., Karaganda obl. Steplag., vab. 11.03.1955, Olnud täitevkomitee tegelane, hiljem aktiivne metsavend. (10) [R1; R2; A4] 191

Temast juttu raamatus: Puhake, paremad pojad. I osa / Martin S. Kull. Sarjast Metsavenna-eri. Eesti Ajalookirjastus, Tartu, 2012 (sh. peatükis "Isa kommunist, poeg metsavend", lk. 163-176.

Kalju Lepasaare isa Karl Lepasaar oli Tudulinna valla Täitevkomitee esimees, elas Oonurme külas. 20. juunil 1946 korraldas metsavendade grupp "Lendav surm" kallaletungi Karl Lepasaare ja Arnold Kissi taludele, mille tagajärjel mõlemad koos peredega tapeti. Esialgu olid metsavennad tahtnud tappa ka Karli poja Kalju Lepasaare, kuna aga teda polnud sel ajal kodus, pääses ta eluga. Kaljust sai 1949 isa "mantlipärija" - Tudulinna valla Täitevkomitee esimees. Tegelikult oli ta aga teinud koostööd ka metsavendadega ning kuulu järgi olla tema kaasabil korraldatud illegaalidele võltsitud dokumetide vormistamist. Ta kartis, et selline kahel toolil istumine ei saanud aga hästi lõppeda. Kalju Lepasaar abiellus Kunilda Suurväljaga 1946 ja nad asusid elama Kunilda koju Metskülasse, kuhu ka vanemateta jäänud vend Haljent Lepasaar endale uue kodu leidis. Kui Kalju ja Kunilda metsas olid, oli nende pisipoja Kalle enda juurde varjule võtnud Kunilda emapoolne tädi Ida ja tädimees August Jõesalu. Nad rajasid endale punkri enda arvates ohutusse kohta Tammeheinamaa talu tagametsa. Nad võeti kinni 1950. aastal 20. augustil.

Kunilda arreteeriti ja saadeti vangilaagrisse, kust vabanes 1956. aasta augustis, olles vaevelnud 7 aastat orjatööl Irkutski oblasti Ozorlagi metsatöölaagris, kus ta ühelt langevalt puult peaaegu surmahoobi sai, pääsedes siiski õnneks eluga. Kõige muu kõrval tuli tal naaberlaagris surnud meestele haudu kaevata ja neid hauda lasta.

Kalju Lepasaar mõisteti vangi 25 aastaks. Karaganda oblasti vangilaagrist vabanes ta ennetähtaegselt 11. märtsil 1955.