Ваша фамилия Päts?

Исследование фамилии Päts

Поделитесь своим генеалогическим древом и фотографиями с людьми, которых вы знаете и любите

  • Стройте своё генеалогическое древо онлайн
  • Обменивайтесь фотографиями и видео
  • Технология Smart Matching™
  • Бесплатно!

Konstantin Päts

Дата рождения:
Место рождения: Tahkuranna, Pärnumaa, Eesti
Смерть: Умер в Buraševo, Tveri oblast, Venemaa
Ближайшие родственники:

Сын Jakob Päts и Olga Päts
Муж Wilhelma Ida Emilie Päts
Отец Leo Päts и Viktor Päts
Брат Nikolai Päts; Paul Päts; Voldemar Päts; Peeter Päts и Marianne Pung

Менеджер: Hannes Vallikivi
Последнее обновление:
показать все

Ближайшие родственники

About Konstantin Päts

Konstantin Päts VR I/1 and III/1 (23 February [O.S. 11 February] 1874[1] – 18 January 1956) was the most influential politician of interwar Estonia. He was one of the first Estonians to become active in politics and started an almost 40-year political rivalry with Jaan Tõnisson, first through journalism with his newspaper Teataja, later through politics. He was condemned to death during the 1905 Revolution, but managed to flee first to Switzerland, then to Finland, where he continued his literary work. He returned to Estonia, but had to spend time in prison in 1910–1911.

In 1917, Päts headed the Provincial Government of the Autonomous Governorate of Estonia, but was forced to go underground after the October Revolution. On 19 February 1918, Päts became one of the three members of the Estonian Salvation Committee that issued the Estonian Declaration of Independence on 24 February. Konstantin Päts headed the Estonian Provisional Government (1918–1919), although being imprisoned during the German Occupation. In the Provisional Government, Päts also served as Minister of Internal Affairs (1918) and Minister of War (1918–1919) that left him organizing Estonian troops for the War of Independence.

During the 1920s and early 1930s, Päts led the most right-wing party of the major political parties of the time – Farmers' Assemblies that eventually merged with the Union of Settlers and Smallholders in 1932. Päts was the speaker of the Riigikogu (1922–1923) and served five times as State Elder (1921–1922, 1923–1924, 1931–1932, 1932–1933, and 1933–1934). During his last term in 1934, he organized a coup d'etat to neutralise the right-wing populist Vaps Movement. He was supported by the army and the parliament. During the authoritarian regime ("Era of Silence"), many reforms were made and the economy grew. Päts ruled as Prime Minister in duties of the State Elder (1934–1937) and President-Regent (1937–1938) until a new constitution was adopted in 1938, after which Päts became the first President of Estonia. During his presidency, the Soviet Union occupied Estonia in 1940. As President, he was forced to sign decrees for over a month, until he was finally arrested and deported to Russia, where he died in 1956.

Korporatsiooni Fraternitas Estica vilistlane: http://www.cfe.ee/album-esticum?show=1921#A847

Konstantin Päts VR I/1 ja III/1 (23. veebruar 1874 Tahkuranna vald – 18. jaanuar 1956 Kalinini oblast, Buraševo) oli Eesti riigitegelane, elukutselt jurist. Ta oli Eesti Vabariigi esimene president.

[Vabadussõjast osavõtnud ja teenetemärke omanud isikute kartoteek; ERA.2124.2.586]:

Kronoloogia:

  • 1 sünd Tahkuranna Pärnumaa 23.02.1874
  • 2 autasu VR I/1, eraisik (autasustamine) 13.05.1921
  • 3 vangistus arreteerimine 26.06.1941
  • 4 surm Buraševo Kalinini obl () 18.01.1956

WWW:

Konstantin Pätsi esivanematest

Pätside perekonnas on säilinud traditsioonina järgmine legend: umbes Põhjasõja ajal elanud esivanem hüüdnimega PIISKO, kes olnud Holstre veski jõukas mölder ja veski juurde kuulunud talu pidaja. Näljaajal (arvatavasti 1717) jaganud Piisko talurahvale lahkesti leivapätse ja saanud sellega hüüdnime PÄTS. Veskit aga hakatud kutsuma Pätsi veskiks. Selle esivanema tegelik nimi on teadmata.

Suguvõsauurija Tiido Lauri kogutud andmete alusel oli üks Piisko poegadest nimega Hans Pätsiveski mölder ja selle juurde kuuluva koha nr. 105 peremees Viljandimaal, Paistu kihelkonnas, Holstre vallas. Holstre ja Aidu valla talupojad julgesid näljaajal 1717.a. augustis kuberner Golitsõni juures Peeter I-le palvekirja esitada, kuid Pätsiveski möldri osast selles teada ei ole.

Hansul ja tema naisel Eval oli 5 poega, kellest vanim Ado elas surmani Pätsiveskil ja pärandas koha oma mõnekuisele pojale Hansule. Tegelikuks peremeheks jäi aga Ado järgmine vend Hans(2), kuni oli sunnitud kogu perega talu maha jätma ja kolima Holstre valla Pirmaste külla, kus ta hakkas jälle möldriks. Hiljem rändas Hans(2) Puhja kihelkonda Kavilda valda, kuid tema poeg Ado(2) jäi Pirmaste veskit edasi pidama ja seda kohta tuntakse tänapäevani Pätsiveski nime all.

Hansu (1) kolmas poeg Hindrek elas algul vanal Pätsiveskil, kuid asus hiljem Holstre valla Rebase-Haini tallu kaasperemeheks. Nooremad pojad Juhan ja Peeter teenisid keisri sõjaväes. Peeter jäi vene-prantsuse sõjas kadunuks, Juhan aga teenis 1812/13.a. Liivimaa miilitsaväes, aitas organiseerida tsaari kütipolku ja teenis kindralkubernerilt vabadusekirja. 1814.a. Konstantin Pätsi vaarisa Juhan abiellus ja asus algul samuti vaba mehena Pätsiveskile. Talurahvaseadus andis aga 1819.aastal kõik maad mõisnikule ja Pätsiveski läks 1820.a. revisjoniga võõraste kätte.

Algul läks Juhan Kaarli valla metsavahiks, sealt aga Õisu valda Karaski tallu Jüri Änilase kaasperemeheks. 1826.a. asus Juhan oma suure perega (3 tütart ja 3 poega) Heimtali valda Rabina tallu elama, hakates tegelema käsitööga. Juhani ja Reeda kolmas laps – poeg Hans (3) sai Rabina talu peremeheks, õppis puusepaks ja tegutses ehitusmeistrina. 1845-1848.a. vahetas perekond usku "hingemaa" saamiseks. Kogu Holstre vallast astus 12% elanikest õigeusku. Mõisnik Sieversiga konflikti sattunud perekond aeti talust välja ja Hans oma naise Mallega asus elama Viljandi linna. Neil oli ainult 2 last – Jakob ja Mari.

Poeg Jakob õppis isalt tisleriametit ja Viljandi meistrite juures ehituskunsti.. Temast sai kutseline ehitusmeister, kes töötas oma isast abilisega. Jakob käis maatameeste delegatsiooni tõlgina Peterburi Talvepalees 1873.a., mille järel 2-aastase Nikolai isa arreteeriti. Pärast vabanemist sai Jakob Tänassilma planeerimiskomisjoni liikmeks ja osales kroonumõisade tükeldamisel. Samal aastal müüs ta Viljandi maja ära ja ostis maad Pärnumaalt Tahku külast, kuhu rajas Põldeotsa talu, mida hakati Pätsi taluks hüüdma. Siin sündisid Jakobil ja Olgal (sünd. Tumanova, isa poolt venelane, ema päritolu teadmata) pojad Konstantin, Paul ja Peeter. Juba 1881.aastast peale tegutses Jakob Pärnus ehitusmeistrina ja 1882.a. pärast talu müümist asus pere jäädavalt Pärnu linna. Siin sündis samal aastal tütar Marianne. Jakob ehitas välja terve Raeküla linnaosa ja endalegi 3 maja. Lastest kasvasid tuntud ühiskonna- ja kultuuritegelased, ühest pojast aga sai Eesti Vabariigi esimene president.

Lühiandmed on järgmised:

  • 1. HANS (1747-1796), naine EVA. 5 last: ADO (1780-1811), HANS (1782-1835), HINDREK (1787-1848), JUHAN (1787-1848), PEETER (1792- ?).
  • 2. JUHAN (1787-1848), naine REET. 6 last: KADRI (s.1814), EVA (s.1818), HANS (s.1820), MARI (s.1822), JUHAN (s.1825), TÕNIS (s.1829).
  • 3. HANS (1820-1880), naine MALL. 2 last: JAKOB (s. 1848), MARIE (s.1844).
  • 4. JAKOB (1848-1909), naine OLGA (endine Tumanova). 6 last: NIKOLAI (s.1871), KONSTANTIN (s.1874), PAUL (s.1876), VOLDEMAR (s.1878), PEETER (s.1880), MARIANNE (s.1882).
  • 5. KONSTANTIN (sünd.v.k. 11.veebruar 1874–surn. 18.jaanuar 1956). Abiellus 1901.a. WILHELMINE (HELMA) Jakobi tütar PEED'ga, kes suri 1910. 2 poega: LEO ja VIKTOR.

Allikad:

  • 1.Koguteos KONSTANTIN PÄTS, Tallinn, 1934.
  • 2.Konstantin Pätsi muuseumi arhiivifondi materjalid
  • Koostaja: Elle Lees 20.märtsil 1999
  • PL nr 10, aprill 1999

PÄTS, Konstantin, Jakob, s. 23.02.1874 Pärnumaa Tahkuranna v., eluk. Tallinn, kõrghar. jurist, Eesti riigitegelane, EV President, küüditati 30.07.40 Baškiiri ANSV, arr. 26.06.41 Ufaa linnas. Alates 24.03.43 Kaasani ja Tšistopoli psühhoneuroloogiahaiglas, erin. 29.04.52 §58–14, 58–10, sundravile isolatsioonis. Suunati Jämejala psühhoneurol. haiglasse. Lühiajalise viibimise järele Eestis viidi Kalinini obl. Buraševo as. Surn. kinnip-k. Buraševo as. 18.01.56. Avaldatud uuesti. [ar 28796] http://okupatsioon.ee/et/2015-01-15-14-20-17/136-p2-1998

показать все

Хронология Konstantin Päts

1874
23 февраля 1874
Pärnumaa, Eesti
1903
10 июня 1903
Возраст 29
Pärnu, Pärnumaa
1906
18 апреля 1906
Возраст 32
Pärnumaa
1956
18 января 1956
Возраст 81
Buraševo, Tveri oblast, Venemaa