Laine Ilona Määr

Laine Kallas sündis soome-eesti kirjaniku Aino Kalda ja diplomaadist- folkloristist isa Oskar Kalda perekonda teise lapsena. Peres oli juba vanem tütar Virve. Lapse ristis isa vend tuntud kirikuõpetaja ja kultuuritegelane Rudolf Kallas. Lainega, oma teise lapsega oli emal, Aino Kaldal lähedasem suhe kui esiktütre Virvega. Laine oli tugev ja terve laps hapra Virve kõrval. Tütred kasvasid ema-isa rändava diplomaadielu osanikena , samal ajal rikkas ja sügavas kultuurimiljöös, kuna nii ema kui ka isa olid seotud ja käisid läbi oma aja silmapaistvate ühiskonna ja kultuuritegelastega. Inglismaal olles tutvub tütar Laine samas õppiva õigusteaduskonna üliõpilase Jaan Poskaga (dipl. J.Poska poeg). Laine oli väga ilus.1923.a. kihlus Laine Jaan Poskaga, nad abiellusid 1924.a. ja rajasid oma kodu Tallinna, kus muide toimusid ka 1928 juulil vanema õe Virve ja Viktor Pässi pulmad. 1929/1930.a.-l kirjutab Laine ema Aino Kaldale, et neil Jaaniga on halvasti, on tekkinud võlad ja ta palub emalt abi. J.Poska elupõletamine ja üldse tema ellusuhtumine ei sobinud Lainele. Neid külastades märkab ka kirjanik A.Kallas et tütre ja väimehe Jaani vahel on usladus kadunud, on pinged. L K-P. tahtis sõita Londonisse kuid haigestus 1931.a.rängalt neuralgiasse. A.Kallas lootis et tugev ja rõõmsameelne Laine tuleb olukorrast välja ja julgustas tütart oma meest mitte hülgama. Laine oli valmis end ohverdama, aga J.Poska soovis lahutust. 1931.a. abielu lahutati. Jaan Poska (jun) tapeti NKVD poolt 1941.a. 30.ndail aastail töötab Laine turismiinspektorina. 1920.a. loodi kodanikualgatuse korras Eesti Turismi Ühing (ETÜ).1934.a. asutati ETÜ initsiatiivil ajakiri TURISMI TEATAJA. ETÜ tegevuse eesmärgiks oli: äratada nii kodu- kui välismaalaste huvi Eestis rändamiseks, Eesti suvituskohtades ja terviseparandamiskohtades viibimiseks ja Eesti looduse ja rahva tundmaõppimiseks.ETÜ-sse kuulub 1935.a. üle 250 liikme, sealhulgas tuntud ühiskonna, majandus- ja poliitikategelased Martin Luther, Johann Laidoner, Joachim Puhk, Joh.Pitka, Jaan Poska, Neeme Ruus, Theodor Tallmeister, dr.Oskar Kallas jt. Järgnevatel aastatel ühingu liikmeskond kasvab 400-500 ja enama liikmeni. Hiljem tekib sihtasutis TURISMI KESKKORRALDUS EESTIS, asukohaga Raekojaplats 9, Tallinn. Selle tegevusest 1937.a. on antud põhjalikud ülevaated kirjandusmuuseumis. Koordineerijaks turismi inspektor L. Kallas-Poska(hiljem Määr). Tutvustatakse äsjailmunud ajakirja TURISMI UUDISED nr. 2. Reisimaterjali on kogunud turismiinspektor Laine-Kallas-Poska. Valik matkamarsruute. Samas teade, et on suur tung keeleharjutamise kohtadele Inglismaale: neil päevil sõitis Londoni pr. Laine Kallas-Poska, meie Londoni saadiku tütar, kes kolmandat aastat meie noortele tütarlastele suuremal hulgal keeleharjutamise kohti haritud inglise perekondadesse on muretseda aidanud. Kohad on prii ülalpidamisega, perekonnaliikmena, kergemates majapidamise töödes kaasaaitamisega ja keele õppimise võimalusega. Inglismaale jääda antakse luba vähemalt üheks aastaks. Praegu on ennast juba üle saja noore neiu ülesannud, enamuses naisüliõpilased, kellele inglise keele oskus tarvilik. 30.a-te lõpul abiellus LK-P. uuesti, tema abikaasa oli eesti ihtüoloog Aleksander Määr. Laine hukkub, abikaasa põgenes 1944 Rootsi, sealt edasi Rodeesiasse (Lõuna-Aafrika) kus ta 01.08.1969 autoavariis hukkub. Laine Määr tapeti NKVD sõduri poolt 10? või 16. augustil 1941.a. Artikli autorile jutustas sellest sündmusest 1970.a. lõpul (sügaval nõuk. ajal). E-P. Särgava tütar Juta Särgava, kelle koduaias Pirita-Kosel (ekslikult on K.Laidinenil ja M.Jõgil kirjandusse kandunud nagu oleks see toimunud Vääna-Jõesuus) sündmus toimus. Juta korjas koos Laine Määr´iga oma aias mustsõstraid. Pirita-Kose oli okupeeritud nagu terve Eesti, Pirita-Kose oli aga just oma isoleerituse tõttu NKVD poolt hõivatud. NKVD sõdureil ja ohvitseridel oli tavaks seal ringi hulkuda ja tulistada märki. Kose teel hulkusid kaks SARKi sõdurit. Üks neist hakkas daamide läheduses olevat telefoniposti tulistama. Üks kuul, kas tahtlikult või tahtmata, tabas Laine Määr-Kallast otse meelekohta, ta suri pea silmapilkselt Juta silmade all, aias viibisid ka Laine tütred Õie ja Sirje. Süngel hirmuajal, mis tolajal Eestis valitses, pole L. M.-i surma ega matuste kohta mingeid muid materjale senini leitud.

Andmed: M.Kask Eraarhiiv; M.Laar, J.Tross PUNANE TERROR; Stockholm, 1996; A.Kallas PÄRJAPUNUJA, Tallinn, 1994, PÖÖRIPÄEVAD, Tallinn, 1996, SUURLINNADE UDUS JA SÄRAS, Tallinn, 1996; A.Kallas MU SAATUSE MAA, Tallinn, 2012; K.Laitinen AINO KALLAS, Tallinn, 1997; K.Arjakas JAAN POSKA OMA JA MEIE AJAS, Tallinn, 2010; http://isik.tlulib.ee/index.php?id=1007;

http://www2.kirmus.ee/biblioserver/index2.php?browse_mode_to=worksh...

Foto - Diplomaat-, ameti- ja ministeriaalpassi saanute ...; ERA.957.16.2a; 1920-1940 http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110702604166&img=era095...

http://www.kalmistud.ee/g60/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats...