Sulev* Julius Kallas

SK sündis Aino ja Oskar Kallasé perre kolmanda lapsena. Ees olid õed Laine ja Virve. Ta oli terve laps, Kallaste teraste silmadega, temas pidi olema õnnelike Tartu päevade päikesepaisteline, kooskõlaline meeleolu. Sulevist loodeti tegude meest nagu oli Oskar Kallaski. Tal oli lapsena juba tark, kaine läbinägev pilk, asjalik ja hooliv käitumine. Kooliajast on vähe teada. 1924.a. oli Sulev Tallinnas kaitseväes aega teenimas.AK tegeles palju oma loominguga, ta ei saanud end jäägitult lastele pühendada. Ometi muretses ta nende pärast pidevalt, samuti SK pärast. Tundelise ja dramaatilise emana masendas ja piinas teda et ta ei suutnud kontakti saada oma poja sisemise inimesega. AK tunneb, et poja iseloomus on mingi varjatud salauks kust võivad väljuda tundmatud jõud mida poeg ei suuda valitseda ja need võivad kiiresti hävitada ta elu. AK on reiside tõttu kirjavahetuses oma lastega, samuti peab ta päevikuid kus kirjutab ka lastest, neis mainib ta Sulevi segaseid rahaasju. 1924.a. on AK Londonis ja seal viibis ka SK. AK tegi piduliku visiidi kodumaale, aga siin kirjutas tema kohta hävitava artikli A.Alle. SK, naastes Eestisse, peatub Tartus ja astub kirjanike kohvikusse LINDA kus ta kohtas A.Allet ja andis viimasele oma ema solvamise eest kõrvakiilu. Sulevi kõrvakiil, mõeldud ema au kaitseks, Tartu LINDA kohvikus tegi emale vaid kahju. Karikaturistid olid A.Alle poolt ja AK ning Sulevi vastu. See oli Sulevi jaheda loomuse poolt ootamatu, mingi äkiline impulss. 1927.a. jaanuaris kirjutas A.Kallas et Sulev on saanud 23 aastat vanaks ja saanud töökoha Eesti Panka. 1931.a. Sulev pole emale kaua kirjutanud. Kui lõpuks kiri saabub on see nukker, pojal on olnud masendavad ajad. Kodumaale sõites saab AK teada et Sulev on terve, aga ema peab maksma ta vekslivõla. Kõige raskemad ajad saabusid Kallaste perele ja ka Sulevile 1940.a-l, . kui Eesti okupeeritakse Nõuk.Venemaa poolt. Nimelt hakati GPU poolt SK üle kuulama ja nuhiks värbama. SK närvid ei pidanud taolisele piinale vastu ja ta lasi end 6.02.1941.a. maha. Minu isa A.Kask oli Eesti Pangas SK kolleeg ja mäletas seda fakti, kuidas SK oli nukker, masendunud ja närviline, kuni pangatöötajaina kuulsidki ta traagilisest enesetapust. Isa rääkis ka minule juba sügaval nõuk. ajal sellest kurvast ja õudsest juhtumist (M.Kask). Andmed: M.Kask´i isa A.Kaski jutustus; K.Laane ERAARHIIV; 1996; A.Kallas PÄRJAPUNUJA, Tallinn, 1994, PÖÖRIPÄEVAD, Tallinn, 1996, SUURLINNADE UDUS JA SÄRAS, Tallinn, 1996; A.Kallas MU SAATUSE MAA, Tallinn, 2012; K.Laitinen AINO KALLAS, Tallinn, 1997;

Foto - Diplomaat-, ameti- ja ministeriaalpassi saanute ...; ERA.957.16.2a; 1920-1940 http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110702604166&img=era095...