Mart Mitt

• PR 1834-1851 Saaga EAA.1279.1.141:165?43,335,957,197,0
• https://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%A4rt_Mitt

"Aeg atra seada"

Mart Mitt

(31. (19.) X 1833 – 25. (12.) VII 1912

Nii pealkirjastas oma kultuuriloolise romaani 1986 aastal kirjamees Oskar Kruus. See on raamat ühest rahvusliku liikumise suurkujust - Mart Mitt'st – eesti põllumeeste omaaegsest juhist. See mees tegi hiigeltöö rahvusliku ärkamise ajal päriseks ostetud eesti talude jaoks põllumajanduse arendamise õpetamisel. Tema käsikirjade tuhandeid lehekülgi kirjandusmuuseumis on paljud uurijad lehitsenud. Sellise olulise rahvusliku liikumise tegelase kodupaika ei ole ette näidata mitte paljudel valdadel. Kurgjale Carl Robert Jakobsoni talumuuseumi minnakse nagu pühapaika - kõik on ilus ja korras juba nõukogude ajast. Aga Kiltre Alatarel vahib vastu varemetesse mattunud kultuurilugu – põlenud elumaja järelejäänud katusenurga all elab lagunenud tares vana naine. Aastaarv 1875 torkab silma kõrgelt katuseta maakivist lauda otsaseinalt. Küüni ja aida vanu palke on kütteks kasutatud. Kaheksakümnendatel aastatel, kui planeeriti M. Mitt'i talumuuseumi asutamist, jõuti laastukatusega katta Kiltre Alatare ait ja kuivati koos veskiga ja ehitada uus sild. Laastukatuse tegemise oskuse tõi Kanepi kihelkonda Soomest Mart Mitt. Aga suurt osa uhkest eesti talust katab vaid mälestuste hõng varemetel. Romaanist tuntud Mäetare teiselpool teed on küll veel püsti, kuid mitte enam vaadeldav. (Milvi Hirvlaane) Käesoleval aastal möödus 75 aastat C. R. Jakobsoni ühe innukama mõtte- ja võitluskaaslase Mart (Märt) Mitt'i surmast. Tema elas ja tegutses Valgjärve vallas Kiltre talus ja suurem osa tema tegevusest oli seotud Kanepiga. Mart Mitt ( 1833 - 1912) tuntumaid Lõuna-Eesti rahvusliku liikumise tegelasi, sündis 31. oktoobril 1833.a. Viljandimaal Holstre vallas Pulleritsu koolmeistri esimese pojana. Poiss õppis isa kõrvalt koolmeitsriametit ja tegi ära eksami. Ta oskas päris hästi nii saksa kui vene keelt, tundis hästi geomeetriat ja kirjakunsti, oli lugenud palju tolleaegset kirjandust. Ta mängis ka mitmeid pille (klaver, viiul) Oli vallakooliõpetaja, 1857-65 mõisaametnik, 1865-68 karjamõisarentnik, a-st 1868 taluomanik. Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi asutaja ja president (1874-83). Mart Miti algatusel ja toetusel loodi kõik kohalikud Valgjärve põllumeeste-, haridus-, karskus-, tuletõrje- ja muudki seltsid, millistes ta samuti juhatuste tööst agaralt osa võttis. Tema ühiskondlikust tööst oli kõige tähtsam tegevus Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi esimehena a.1874-1883. Ta võttis agaralt osa ka teiste tolleaegsete organisatsioonide tegevusest, oli eestlaste üheks saadikuks Baltimaade esimesel põllutöökongressil Riias 1881 ning 1880 keiser Aleksander II ja keiser Aleksander III juurde. Ta oli C. R. Jakobsoni suuna toetaja ja sellisena langes ta 1881.a. Saksa mõisnike ägeda tagakiusamiskampaania ohvriks. Pidi kodunt põgenema Peterburgi kaitset otsima. Kunstnik Johann Köler, juuraüliõpilane Johannes Parmann, riiginõunik Aleksander Rose, senaator Nikolai Manassein jt. - nende abil sai ta mõisnike seatud lõksudest pääseda. Kanepi pastor Georg von Holst oli balti aadli hulgas Mart Mitt'i kõige väsimatum vaenlane. Kirjandusmuuseumis on 1100 lehte Mart Mitt'i käsikirjalisi mälestusi. Mart Mitt oli 2 korda abielus ja tal oli kokku 9 last: 8 poega ja 1 tütar. Mart Mitt tuli Kiltrele 1868.a. Ta ostis Tammemõisa omanikult Carl Ringsilt 3000 rubla eest pärispõllumehekoha. Tegelikult osteti talu 200 rubla eest, ülejäänu oli võlg mõisnikule. Talu oli üpris halvas seisukorras: põllud umbrohtunud ja kive täis, külvipind kokku kuivanud, hooned vananenud, heinamaad võsastunud. Rentnik Jaan Vanker ütles Mitt'ile: „Kiltre on kõige alatum koht Tamme vallas“ ning seal ei olevat ta saanud kunagi kõhtu täis süüa. Talumaad olid siiski võrdlemisi viljakad, oja (Saverna oja) kasutamise võimalus veskina, Võru-Tartu maantee lähedus (hea kaupa turustada). Hoolsalt töötades, põllumajanduslikke uuendusi rakendades, ajakohaseid põllutööriistu kasutades õnnestus Mitt'il talu viia kümnekonna aastaga heale järjele. Ta oli esimesi põlluharimisriistade kasutuselevõtjaid: ühehobuseraudader, hiljem kahehobuseraudader. 1880 alustas viljapeksmist käsirehepeksumasinaga. Rehealusest sai moodne viljakuivati. 1871 põllunduslik ekskursioon Soomemaale – tutvus katuselaastudega ja võttis kohe kasutusele, vahetas õlgkatused välja. Soovitas seda teistelegi. Senise kolmeväljasüsteemi asemele – kümneväljasüsteem (C. R. Jakobson käis Mitt'il Kiltrel külas) Mart Mitt suri 25. juulil 1912. a. ja on maetud Kambja kalmistule. Karl Gustav Mitt (25. 01.1861 – 22.05.1953), Mardi teine poeg, kellele talu jäi, räägib raskest tööst põllul, kivide korjamisest, ehitamisest (kivid kasutati ehitustel ära). Lagunenud hoonete asemele ehitas isa uued kambrid rehetare otsa ja pani sinna esimesed klaasaknad ette. Ainult mõisates olid klaasruutudega aknad. Isa ehitas elumaja – Alatare, uued laudad, aidad. Seal elas tema pere. Teises elumajas - Mäetarel, käis ta kirjutamas, mõtlemas, haigeid ravimas ja loomi tohterdamas. Mäetarel elas ka kolm aastat Märt Vares (Tamme kooliõpetaja) Juba esimesel Kiltre aastal istutas isa ilupuid ja järgmisel aastal õunaaia. Mitt võttis kasutusele turbiiniga vesiveski (Saverna oja peale), jälle esmakordne. Karl Mitt jutustab koorelahutaja ostmisest ja turbiini tegemisest. Karl Gustav Mitt suri 22. mail 1953.a. ja on maetud Kanepi Alakalmistule. 1988 - 89. a. hakati Kiltrel tegema muuseumi, mille juhiks sai Hillar Karm - tuntud raadiohääl. 2. veebruaril 1988 lepiti Kiltre talu õuel kokku, et hakatakse talu taastama. Aarne Vainokivi (Põlva Rajooni RSN TK esimees) lubas taotleda raha ENSV Ministrite Nõukogult. Pjotr Bassistjuk (Saverna kolh. esimees) lubas kohe hakata hooneid remontima. Olev Toomet (Valgjärve kooli direktor) koostab M.Mitt'i eluloo ENSV Ministrite Nõukogule esitamiseks (fotod praegusest talust, ehitiste võimalikud projektid ja muu materjal). ENSV Ministrite Nõukogu eraldas 70 000 rubla. Muuseumi direktoriks sai Hillar Karm, pärit Pusult. Käib Kiltre talu restaureerimisplaani koostamine, otsitakse uut elukohta perekondadele, võetakse maha lagunenud hoonete katused ja pannakse uued asemele, raiutakse hoonete ümbert võsa maha ja puhastatakse väljavaadet. Hoogtööpäevakul käisid Saverna kooli õpilased, Kanepist Kaitseliit ja teised vabatahtlikud. Kahjuks jäi kõik pooleli. Karm läks parteitööle ja hoopis linna tagasi. ENSV-st sai Eesti Vabariik ja asi jäigi soiku. Tuline kahju!!!! Kiltrel on olnud mitmeid tulekahjusid. Esimene oli juba Mart Mitt'i ajal. Hooned taastati kiiresti. 26. veebruaril 1955 põles Alatare peaaegu maha. Saverna kolhoos ehitas asemele küll maja, aga mitte enam sellise nagu Mitt'ide ajal. Seal elasid võõramaalased (ukrainlased). Pärast seda on veel tulekahjusid olnud. Kõik on kole ja räämas. Mis saab edasi?

Ilse Aigro,

Valgjärve raamatukogu juhataja

Personaalraamat EAA.1279.1.141; 1834-1851

http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1279.1.141:165?40,324,2399,1...

Lahkub Sauga'st 1837 Holstre, Paistu, Viljandimaa

http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.233/2:147?224,1078,23...

Saabub Holstre, Paistu, Viljandimaa

http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.5.119:105?474,1100,2100...

Lahkub Holstre'st 1852 Kirepi, Rõngu, Tartumaa

http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.213/1:128?134,1068,24...

Saabub 1852 Kirepi, Rõngu, Tartumaa

http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.2.78/3:43?683,868,1794,...

Personaalraamat EAA.1264.1.251; 1847-1860

http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1264.1.251:234?169,571,2175,...

Lahkub Kirepi'st 1856 Valguta, Rannu, Tartumaa

http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.2.78/3:55?154,660,2261,...

Saabub 1856 Valguta, Rannu, Tartumaa

http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.2.68/22:74?677,1380,174...

Personaalraamat EAA.1263.1.403; 1840-1871

http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1263.1.403:206?146,623,1871,...

Lahkub Valguta'st 1857 Vaste-Nõo, Nõo, Tartumaa

http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.2.68/22:76?136,644,2311...

Saabub 1857 Vaste-Nõo, Nõo, Tartumaa

http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.2.49/7:27?147,1014,2168...

Personaalraamat EAA.1259.1.321; 1834-1922

http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1259.1.321:38?137,1337,1805,...

Lahkub Vaste-Nõo'st 1870 Tamme, Kanepi, Võrumaa

http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.2.49/7:85?87,677,2423,3...

Saabub 1870 Tamme, Kanepi, Võrumaa

http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.2.20/15:269?577,1624,19...

Personaalraamat EAA.1267.1.296; 1869-1892

http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1267.1.296:95?59,593,1802,757,0

Personaalraamat EAA.1255.1.523; 1881-1939

http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1255.1.523:107?247,517,2088,...

Personaalraamat EAA.1267.1.315; 1891-1940

http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1267.1.315:192?2740,842,2490...

http://galerii.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=2031

Saaga EAA.1279.1.141:165

Liis Velli Maetud Karli kõrvale Kanepi Alakalmistul