Martin Bachfeldt

• Martini sünd
• I abielu Juuli Toom
• 1927 aastal peale Juuli surma abiellub Martin II korda minu vanemaga Elfriede Rosalie Agguraiujaga Maardu külast
• PR Jõelähtme 1907-1931
• 1914 Jõelähtme vallaliikmete nimekirjad katekoorijate järgi
• vallaliikmete nimekiri 1916-1921
• 1908 aastal Aara talus surnud Aline Bachfeldti (Prangel) ja tema mehe Jakob Bachfeldti laste hoolekandjaks määrati 1909 Jõelähtme vallakohtu otsusega August Kamm (Aliine õe Anette mees) koos laste vanaisaga Mart Prangeliga. Arhiividokumendid on üles laetud Mart Prangel ja Jakob Bachfeldt profiilide juurde "Allikad"
• 1906. a. antakse Jõelähtme Vallakohtu poolt luba tunnistada Martin Jaagupi poeg Bachfeldt Mihhail Semoeni poeg Bataschkovi ja tema naise Leena kasupojaks http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.2648.1.2094:5 Õigusega pärida nii Aliine ja Jakob Samuel Bachfeldti vara kui ka kasuvanemate vara. Endil neil poegi pole! V.t "allikad" lisatud dokumentidest Mihkel→ Mihail Semenov Paemaa → Bataschkov ja Leena Bataschkov / Jänes
• 1939 elanike nimekirjad Vandjala küla Aara talus
• 12.01.1919 Kaitseliit Raasiku osakond Jõelähtme jaoskond 1 kat. Kaitseliitlaste nimekiri: amet põllumees, tsaariarmees teeninud pole, poissmees, haridus vallakool, vanemad elavad Vandjala külas Aara talus http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.803.1.373:9?103,564,4708,172,0
• БАХВЕЛЬД Мартин Якулович. Род. в 1899 в м. Вандьяди Харью уезд ЭССР. Эстонец, образование низшее. Из крестьян. РККА. Арестован 27.11.1944. Обвинение по ст. 58-1б УК РСФСР. Осужден 14.03.1945 ВТ таллинского гарнизона на 10 лет ИТЛ и 5 лет лишения политических прав. Срок отбывал в Норильлаге, прибыл 28.06.1945 ленинградским этапом, умер 11.11.1946 http://www.memorial.krsk.ru/.
• Kommunismi ohvrite memoriaalil
• Martin viidi 1944.a. Tallinna Patarei vanglasse vangi koos tema sõbra ja külamehe August Aavikuga (Augustin Arbusov) kahe oma külamehe peale kaebamise peale .

Lugu ise, mis neile selle saatuse kätte mängis, kuulduna 2011.a. juulis August Aaviku tütrelt Helvi Elijaselt selline:

Nüüd on sellest ajast pea 65 aastaat möödas ja võin selle lõpuks vist oma südamelt ära rääkida, ehk mind kinni enam ei panda. Olime oma perega äkki nii põlatud ja vihatud nõukogude võimu poolt. August ehk siis minu isa ja mu ristiisa Aara Mart olid teel üle Kiigemäe Vandjala külast reega Tallinna koormat viimas. Venelane oli sellel ajal partisane Vandjala raba metsadesse "visanud" ning siis nägid nad ühte neist partisanidest metsast välja jooksmas. Võib olla siis tõesti oli see püss seal ree peal ja August siis võttis selle ja tulistas. Otse tabamus sattus sinna mehe uhkusesse ja krõpsti pooleks läks. Korjasivad koos Martiniga selle venelase ree peale ja viisid Koogile dr. Art juurde. Vana Art vaatas seda "pooleks lastud tilli" ja ütles, et siin pole muud kui see alla poole rippuv osa ära lõigata". Ja eks see mees siis toimetatud edasi võimu kätte. Sealt edasi sai Martin 10+5.a. vangilaagrit Arhangelskisse, kus 1946.a. suri. Ja August viidi Magadani, kus ta kiirelt suri (räägitakse, et löödi maha)

• Martini ristitüar Elvi Augusti tütar rääkis isast: August Aaviku sai karistuse kandmise Magadani oblastisse, kuskile pärapõrgusse Venemaale, kus suri 1945.a. Käisin isa Patarei vanglas vaatamas, sest ema oli "raskejalgne" ja kohe kohe sünnitamas. Seljakotiga viisin söögipakid sinna. Sain tagasi seljakoti, oli imelik tunne sees, justkui midagi tundus selles olema teisiti. Läks nädal aega mööda kui hakkasime seda siis emaga uurima. Isa oli sinna õmbluste vahele peitnud sõnumi, kuhu olid kirjutatud need kaks pere nime Vandjala külast, kes meie perede peale kaebamas käisid (Raja Aleks Bataschkov ja Kivilaua vana Johannes Soon)
• Martini vend August Ojapõld olevat mälestuste järgi olnud koos Martinga samas vangilaagris, kuid kirjade/dokumentide järgi aga paistab, et vend August oli siiski mujal vangis. August tuli koju taasi. Rääkis, et Eesti mehed olid seal hea tervisega ja vahetasid oma leiva alguses ikka venemuttidega suitsu vastu. Nii jäi Martingi lõpuks nõrgaks ja suri seal. Kasemetsa Kustas tuli tagasi.1946.a. tuli Elfiredele teade tema mehe Maritni surmast vangilaagrist ja vallast anti talle samal ajal üe eesrindliku palju lapselise ema orden, mis peale vanaema ühmas, et oleksite mulle mu laste isa parem tagasi toonud! Mäletan seda medalit, oli ema ja laps peal ja seisis vanaemal 1927 aastal ostetud Singer õmblusmasina sahtlis. Martini õde Maria aga uskus kogu oma eluaja, et tema vend Martin on elus ja elab seal uue naisega oma elu edasi.
• "Küüditatud, arreteeritud, tapetud 1940-1990" http://www.memento.ee/memento_materjalid/memento_raamatud/memento_r... lk 252 BACHFELDT, Martin, Jaak (Jaagup), s. 27.07.1899, eluk. Harjumaa Jõelähtme v., arr. 27.11.44 Harjumaa Jõelähtme v., trib. 14.03.45, §58-1b, 58-1a, 10+5a., Krasnojarski krai Norillag, surn. 11.11.46. Deserteerus Punaarmeest. Omakaitse. (10) [R2PC]
• BACHFELDT, Martin, Jaagup, s. 27.07.1899 Harjumaa Jõelähtme v. Vandjala k., eluk. sama, alg., taluomanik, arr. 27.10.44, trib. 14.03.45 §58-1a, 58-11, 10+5. Oli Omakaitses. [ar 5807] http://www.okupatsioon.ee/et/memento-1998/121-b1998
• lk 113 http://www.memento.ee/memento_materjalid/memento_raamatud/memento_r... 4210. Bachfeldt, Martin, 1899, R2
• Uurisin ERAF toimikuid vanaisast, et selgust saada, mille eest mu vanaisa nõukogude võimule nii kallist hinda pidi maksma, et pidi surema? Selgus, et põhjuseks oli Omaikatses osalemine ja see sama Aaviku Kustase seiklus partisaniga. Protokollidest lugesin välja, et Martin oli vaid korra Joelahtme silda valvamas käinud, et venelased seda õhku lasta ei saaks. Samuti oli see partisani lugu seal ERAF toimuikus jargmine: Aaviku August oli hommikul märganud Kiigemael 2 partisani ehk nõukogude sõjaväelast jooksmas. Tal olnud kodus vintpuss, hüüdnud neile, et seis või tulistan, aga need mehed jooksid edasi ja siis oli ta ühte ka haavanud. Sellel ajal oli Omakitse staap Jõelähtme vallamaja olnud. Vangid viidi selle hoone taha hoovi. August olevat siis mööda küla kainud hobust otsimas, et need mehed sinna valda ära viia ja üle anda. Endal oli tal hobusevanker juba kraami tais , et Tallinna turule minna. Keegi ei tahtud Vandjala vanakülas end selle asjaga siduda. Tuli siis mu vanaisa ukse taha ja vanaisa oli nõus ära viima.
• Lugesin ka Saksa valitsuse aegset toimikut, kus samad mehed olid ka sakslaste poolt kinni võetud, sest ajasivad puskarit. Sel ajal oli määrus, et kartul läheb kõik söögiks rindele. Meil siin vanas Vandjala kulas oli olnud selle sõja ajal suur sõjaväe termos-katelok ratastel keskpaikka küla ja sellega olevat siis kogu küla puskarit keetnud. Martin ja August olid oma puskari liiga lahjaks seganud ja keegi Tallinna linnas ostja käis siis nende peale kaebamas. Otsus oli nende kohta, et asumisele saata. Aga siis olevat Augusti naine Agnes käinud sakslasi palumas, et näe, mehed ju võtsid ka vene partisanid kinni, et äkki on võimalik armu anda. Ja antigi neile siis saksastee poolt armu. Kui aga venelane sisse tuli, siis oli see otsus neil mustvalgel olemas, mis pani edasise saatuse rattad käima.
• juuli 1941 kui venelane viis läbi sundmobilatsiooni Tallinna ja Harjumaa meestele, oli ka Martinil minek. 15 AUGUSTIL 1941 olid Jõelähtme mehed olnud "Mihkel" (Mihkli) nimelisel laeval, mis Naissaare lähedal madalikue läks ja mehed jooksu said. Laeval oli ka Kaurila Kustas Vandjalast ja Räästu Mart Saviraannast. 2 Marti põgenesid koos, said sõpradeks. Aino Talvik rääkis, et 2 nädala pärast oli tema isa Kustav Kinkmann koju tagasi jõudnud. Ühel laeval, mis Tallinna ees põhja lasti, olid olnud Iru valla mehed peal.
• 2009.a.detsembris Jõelähtme vallalehes (lk 8) ilmunud "Aara talu lugu" http://www.joelahtme.ee/public/files/ajaleht/joelahtme2009.12.pdf
• Martin Bachfeldtist endast ehk Aara Mardist II:
• Profiilifoto leidsin juhuslikult Rebala Muinsuskaitseala Saarmarki fotokogusid sirvides. Paljudel piltidel olid ka nimed juures ja sellel pildil olid mu vanaisa ja vanaema ja märsõnaks "Aara". Kes on see teine noor neid? Arvan, Susanne [Hiie], Briida ema õe Leena Hiie tütar Maardu külast? Nii näen ma esimest korda oma vanaisast pilti, sest peale 1938.a. 11. septembris Aara talu rehimaja maani mahapõlemist hävisid ka kõik pildid koos varaga.
• Nimede eestistamisest rääkis mu vanaema, et vanaisa isa ja vennad võtsid endale uueks nimeks "Ojapõld", Martin oma sünninimest ei loobunud ja lubas kui vaja ka won-i ette panna. See on vanaema, Aara Briidalt kuuldud mälestus

*Martin võttis esimese naise Parasmäe külast Nigulalt. Juuli Hansu tütar Toom põdes aga tiisikust, tema 2 last sündisid surnuna ning suri ise ka noorena, 1926.aastal. Maetud Jõelähtme kirikuaeda kiriku akna alla, Bachfeldtite pere hauale.Kiriku poolt vaadatuna haua vasaku poole esimene plats. Juuli peale on maetud 1990 Mart Bachfeldt

* Kuna aga talu Aaral Vandjala külas oli 50,55ha suur ja tööd tahtsid tegemist, tõi Martin endale teise naise Maardu mõsast, Hiie Leena õe, Maria Ado tr Velga (Aggoraiuja) tütre Elfriede Rosalie Aggoraiuja, kes oli vana Truuma juures Maardu külas tüdrukuks. Nii sai Elfriedest Aara Briida ja Aara talu perenaine.

• 1929.a. andis Martin sisse nõude Aara talu jagamiseks, 1908.a. surnud ema Aline Prangel Bachfeldti pärandvara jagamiseks. Igale lapsele oli määratud Aliine Bachfeldt (Prangel) pärandist pärandi osa 1909 aastal 400 krooni, mis tuli Martinil kinni maksta oma kolmele vennale ja õele. Peale seda sai temast Aara talu peremees Vandjala külas Kostivere mõisas
• Veel huvitavat Vello Lõuuagse kartoteegist: "Rehepeksu kartus 1938 sügisel " (Edgar Nairismägi, Rebalast, 1987)': "Aara Mart ei julgenud vilja lasta peksta. "See masin ajab sädemeid", ütles ta, on petrooliummootoriga ja lasi masina ära pesta. Jõuudsime Loo külla Värava talusse peksu järjega paar päeva hiljem.Tõusis suitsu, lasin poisil Rebalasse peitsi järele joosta. Ise jooksime sinna Aarale, rehielamul oli korsten ülespidi, lõuna ajal läks põlema. "Oostega oli veetav masin, hobused olid karjamaal, Kostiveres polnud masinat, Parasmäel ja Võerdlas (Tõnul) oli ka. Venekülas aga polnud"
• Lugu siis räägib, kuidas 8 septembril 1938 Aara talu vana rehielamu viljapeksu ajal põlema süttis ja maha põles. Rehi all olevat olnud ämblikevõrke ja kui masin sädemeid viskas, siis polnud rohkem vajagi. Kasemetsa Kustas oli sellel ajal oma põllul Umbaial Jõelähtme tee ääres kartuleid võtmas kui korraga ajand end püsti ja hüüdnud " Aara põleb!", haaranud hobuse ja sõitis ruttu appi oma isatalu kustuma. Jutt pärit tema tütrelt, Kasemetsa Vaikelt
• Vanaisa olnud ka pisut naljamees: Vanaema oli õhtuti ikka kõrv kikkis kuulanud , et millal Martin koos hobuse Maaraga kodu poole linnast tuli. Briida võtnud hobuse rakmetest lahti ja viinud karjamaale. Ja siis pahandanud vanamehega, et see oli kõrtsudes tipsutanud ja kogu teenitud raha jalle hakkama oli pannud. Martin seepeale lubanud end kaevu uputada. Briida öelnud, et oota natuke, selle kiire asjaga aega küll, lähen toon ennem sealt kaevust hommikuks vee ära, muidu rikud vee kaevus ka ära. Vanaisa oli siis seal kaevus paar tunnikest kükitanud ja siis roninud tagasi koikusse magama.
• Teine nali olnud Martinil alati varuks kui koju jõudis hobusega ja Briida jälle hurjutama hakkas, et poon ennast ules. Vanaema andnud talle siis jupi nööri ja öelnud, et lase käija aga siis. Siis jäänud see nali pikaks ajaks katki
• Mehed ikka rääkinud, et iga kerjuse laps saanud Martinilt noosi seal kõrtsude juures, ainult koju jõudes olnud pea alati vankrivahe oma laste jaoks tühi. Tallinnast tulles hobusega oli pea iga kilomeetri järel kõrts Vana Narva mnt ääres, kus sai hobust puhta ja ka ise miskit tankida.
• Vabadussõja dokudes on Martin Bachfeldt, Diviisi Tallinna tagavarapolgu reamees. Pole küll enam kellgilt üle küsida. Doku ise ajast 16.6.1920, 1. Diviisi Tallinna tagavarapolgu sõdurite nimekirjaraamat 11919-1920, https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.563.1.73:21?508,668,2092,208,0