Start My Family Tree Welcome to Geni, home of the world's largest family tree.
Join Geni to explore your genealogy and family history in the World's Largest Family Tree.

Eestlased teises maailmasõjas Omakaitses

view all

Profiles

  • Ants Teinberg (1907 - 1946)
    sünd. 29.12.1907 u.k.j. TEINBERG, Hans, Tõnu, s. 29.12.07 Harjumaa Kolga v., eluk. sama, algh., talunik, arr. 23.12.44, erin. 26.05.45 §58-1a, 58-11, 5a.; Tjumeni obl., surn. 22.12.46. Omakaitse. Saks...
  • Jaan Wiedebaum (1867 - 1941)
    personaalraamat, sünniaeg Saaga EAA.1235.1.17:197 I abielu +Julie Elise Rüstern 10.03.1891 Saaga EAA.1235.1.22:124 II abielu Elfriedega 1915 Saaga EAA.1235.1.214:43?1775,1503,1036,209,0 Elanike n...
  • Mihkel Soodla (1900 - 1949)
    Elanike nimekiri; ERA.3683.1.103; 1930 Mardi talundileht 1935/1936 - Sakson > Soodla, Koonga vald 1938 - Koonga vald, Õepa küla, Mardi talu
  • Oskar Nahe (1905 - 1968)
    Sünnimeetrika EELK Narva-Jõesuu kog. Oskar sünd 10.apr 1905 (ukj 23.apr 1905), vanemad Paide maakonna/Järvamaa Lehtse vallas sisse kirjutatud Gustav Nahe ja Jelizaveta (sünd Laamann): Saaga EAA.12...
  • Elmar Kongas (1912 - 1994)
    KONGAS : EELK Põltsamaa kogudus Personaalraamat I; EAA.1168.1.223; 1902-1938 Vallaelanike register, Vohnja vald 1922-1929: Saaga ERA.3480.1.30:85?304,1030,2962,358,0 Pereregister: KONGAS, ELMAR....

Selle projekti eesmärk on võtta arvele kõik eestlased, kes olid teises maailmasõjas omakaitses. Kui Saksa väed hakkasid 1941. aasta suvel Eestisse jõudma, moodustasid kohalikud metsavennad omakaitseüksusi, et enne sakslaste saabumist punased Eestist välja tõrjuda ning võim enda kätte võtta, mis neil ka paljudes Lõuna-Eesti piirkondades õnnestus. Koohale jõudnud sakslased otsustasid 1941. aasta 29. juulil need omakaitseüksused laiali saata. Sakslastel oli aga vaja mehi, kes nende tagalat julgestaks, ja seetõttu kutsuti omakaitseüksused juba 2. augustil uuesti kokku. Kui sakslased olid pannud ametisse Eesti Omavalitsuse, mille ülesanne oli teostada tsiviilvalitsemist Eesti Vabariigis valitsenud seaduste alusel, allutati selle juhtimisele ka Omakaitse. Omakaitse oli vabatahtlik organisatsioon, kuhu kuulus umbes 40 000 meest. Alates 1943. aasta oktoobrist muutus omakaitsesse kuulumine kohustuslikuks kõigile 17–45 aastastele meestele ning järgmise aasta jaanuarist kuni 60 aastastele meestele, keda ei oldud üldmobilisatsiooniga Saksa sõjaväkke võetud. Omakaitseüksused jagunesid korrapolitsei üksusteks ja kasarmeeritud üksusteks. Korrapolitsei ülesanne oli sisejulgeoleku tagamine, kasarmeeritud üksuste ülesanne aga tagalakaitse korraldamine. Kui sõda jõudis uuesti Eesti aladele, loodi Omakaitse üksustest ka ligikaudu 1000-mehelisi lahingupataljone, mille ülesanne oli võidelda pealetungiva Punaarmee vastu. Pärast Eesti okupeerimist Punaarmee poolt lõpetas Omakaitse küll tegevuse, kuid paljud selle liikmed jätkasid võitlust Nõukogude võimu vastu metsavendadena.