Mihail Mikk

Hiljuti andis Saaremaa Muuseum välja Endel Püüa uurimuse ”Punane terror Saaremaal 1941. aastal”, milles pole ainult juttu ohvritest, vaid ka nende kannatuste põhjustajatest. Varem on sellel teemal avaldatud üksikuurimusi, mis peamiselt keskenduvad ohvrite saatusele. Endel Püüa läheb kaugemale. Tema põhitekstile on lisatud mitte ainult Kuressaare kindluses mõrvatud 83 ja lahingutegevuse ning terrori 147 ohvrit valdades, vaid ka nende vaenajate esindajad. Nimelt EK(b)P Saaremaa organisatsiooni liikmed (73) ja liikmekandidaadid (159) 1941. aasta suvel, NKGB Saaremaa organisatsiooni töötajad aastail 1940-1941 (31), miilitsa Saaremaa osakonna koosseis samal ajal (122), Saaremaa hävituspataljoni liikmed (318), agendid ja pealekaebajad (113) ja Kuressaare vangla töötajad aastail 1940-1941 (16). Mõned nimed esinevad mitmes nimekirjas.

Erilist tähelepanu osutab Endel Püüa kõrgemat vastutust kandnud isikule saatusele. Sõjaväe juhtkonnal õnnestus enamikult eluga välja pääseda. Saksa okupatsiooni algul tabati maakonna partei- ja täitevkomitee juhtkond, kes oli jäetud sakslaste tagalasse partisanivõitlust organiseerima. Neile ei antud armu. Hukati ka endine Kaitseliidu Kuressaare malevkonna pealik, Saaremaa Ühisgümnaasiumi ja Kõljala Põllutöökooli riigikaitseõpetuse õpetaja kapten Mihhail Mikk. Pärast puna-pööret läks ta uute võimumeeste teenistusse, oli üks Saaremaa hävituspataljoni formeerijatest ja üksuse staabiülema asetäitja. Saaremaa vallutamise järel ilmus ta Kuressaare Omakaitse staapi, pakkudes oma teeneid. Tal polnud õnne, sest võimuvahetus toimus sõjaolukorras, aga rahulikuma ülemineku puhul oleks ta ju võinud eduga väita, et läks punavõimuga kaasa selle õõnestamiseks. Endel Püüa teos on väga tänuväärne panus, mis võiks olla eeskujuks samalaadsetele uurimustele mandri-Eestis. Seda tuleks laiendada ka järgnevale ajale.

http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=174&iid=110701015817&img=era2124_003_0000766_00001_m.png&tbn=1&pgn=1&prc=60&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=e083daf55a8e9312c4733ea351f9b569