Mihkel (Mihhail) Lindenberg

LINDENBERG, Mihhail, õpetaja ja ajakirjanik, sünd. 10. II 1850 vkj. Tartumaal Laiuse kihelkonnas Reastvere vallas taluniku pojana, õppis Riias Baltimaade Õpetajate Seminaris, oli peale selle lõpetamist (1873) rahvakooliõpetajaks ning veneõigeusu kiriku kõstriks Tartumaal Ilmjärvel ja siis samas ametis Rakveres; hiljem loobus kõstriametist. 1876. aastal asutas ta mitme teise kohaliku tegelase osavõtul Rakveres „Kalevipoja" seltsi, mille põhikiri kinnitati 1877. aastal. 1876. aastal avas selts Rakveres 3-aastase õppekursusega kooli, mille juhatajaks ta selle algusest peale oli. Seltsi koolimaja ärapõlemise (1883) järel viidi kool üle Salatsele Loode-Virumaal. 1880. aasta novembris sai „Kalevipoja" selts loa välja anda nädalalehte „Valgus" (esialgu kavatsetud nimega „Vabadus"), mis hakkas ilmuma Lindenbergi toimetusel. Lehel puudus kindel poliitiline orientatsioon. Varemal ajal oli C. R. Jakobson'i vaimustatud pooldaja ja “Sakala" kaastööline, kuid hiljem asus ägedasse opositsiooni “Sakala" ringkonnaga. Samuti sattus „Valgus" oma liigse venesõbralikkuse tõttu vastuollu teiste ajalehtedega ja “Kalevipoja" seltsiga, kes tagandas Lindenbergi toimetaja kohalt 1881. aasta augustis. Sama aasta. sügisel arreteeriti Lindenberg Eestimaa kuberneri korraldusel, talle süüks andes talupoegade ässitamist mõisnikkude vastu. Mais 1881 oli nimelt Gatšinas keiser Aleksander III-le esinenud “Kalevipoja" seltsi saatkond, kelle tõlgiks oli Lindenbergi naine Elisabet ja kes oli palunud lubada eesti talupoegadele vastava soovi esitamisel asuda kroonu-maile Vene sisekubermangudesse. Samuti oli ta ühes naisega kirjutanud talupoegadele palvekirju maa saamise asjus. Süüdistus tema vastu lõpetati senati otsusega 1884. aastal. Jäi 1881. aastal vanglas olles vaimuhaigeks. Hiljemini on ta tagajärjetult püüdnud trükiasjade peavalitsuselt Peterburis luba saada uute nädalalehtede “Narova” (1882), “Eesti Heal" (1883) ja “Kalevi Soomesild" (1887) väljaandmiseks. Oma viimsed eluaastad veetis vaimuhaigena Laius-Tähkvere vallas, kus ta kohalikus vaestemajas suri 21. IV 1919 ukj. Ajalehe „Valgus", mis 1881 juulis oli seisma jäänud toimetaja puudumise tõttu, omandas Jakob Kõrv 1882. aastal ostu teel ja jätkas selle väljaandmist sama aasta mai kuu lõpus esialgu Rakveres, varsti aga Tallinnas.

Eesti biograafilise leksikoni täienduskõide. Tartu: Loodus, 1940

Viited

• Vikipeedia: https://et.wikipedia.org/wiki/Mihkel_Lindenberg
• ABIELU 2.2.1879 Kuressaare Püha Nikolai kirik; Virumaa rahvakooli õpetaja Mihail Martinov Lindenberg 27. a. ja Riia piiskopkonna Saaremaa praostkonna surnud preestri Dimitri Menšikovi tütar Elisaveta Dimitrieva Menšikova 19. a.; tunnistajad - rahvakooli õpetaja Mihail Ivanov Proza, Kuressaare telegrafivalitsuse telegrafist Feodor Nikolajev Orlov, Kuressaare Nikolai koguduse ülempreester Jakov Boikov ja Riia kaupmehe poeg Feodor Ejerimov Kažkin?, laulatas preester Aleksander Kudrjavtsev. -- Allikas: Saaga EAA.1937.1.388:114?156,1324,2302,630,0
• Tütar Olga sünd 31.10.1882 Rakveres: Saaga EAA.1903.1.344:17?128,1114,2050,674,0
• SURM 21.04.1919; MATUS 27.04.1919; Endine Rakvere koguduse köster-kooliõpetaja Mihail Martinov Lindenberg, 69. a, vanadusnõtrus, mattis preester Männikson koos köster Ervartiga Laiuse Jumalaema Sündimise koguduse kalmistule; -- Allikas: Saaga EAA.1944.1.435:103?382,658,2171,458,0