Mihkel Neumann

• Mihkel Neumann (15. märts (ukj 28. märts) 1866 Ambla, Järvamaa – 06. mai 1941 Tallinn) oli Eesti leksikograaf, kooliõpetaja ja ajakirjanik.

Mihkel Neumann, sünd. 28.03. (ukj) 1866, Peetri talus Linnapel, Ambla khk-s Järvamaal. Surnud 06.05.1941 Tallinnas, maetud Rahumäe kalmistule. Isa: talupidaja Mihkel Neumann (1818-1875). Ema: Mai Neumann (Kingsep, maadleja Georg Lurichi ema õde). Naine: Kolu metsavahi tütar Pauline Loss (1876-1941).

• Mihkel Neumann (1866–1941) - leksikograaf, kooliõpetaja, ajakirjanik ja luuletaja

Üheksa -aastaselt jäi orvuks ning koolmeistrist vanem vend Hans, kes oli lõpetanud Kuuda Seminari, võttis ta enda juurde. Alghariduse sai kodus. Oli 1884 Linnape külas sulane. Õppis Kuuda Seminari kuueteistkümnendas (XVI) lennus 1884-1886. Töötas pärast seminari lõpetamist vallakooliõpetajana Riisiperes, Alaveres, Kodasool, Vohnja valla Kolu koolis 1886-1896. Oli õpetaja lõpuks Väike-Maarja khk Uniküla koolis. 1898 ostis ta odavalt A. Renkvisti käest ajalehe "Virmalise" ja hakkas seda Tartus "Uue Aja" nime all toimetama. Oli aastatel 1896-1907 "Postimehe" ja "Päevalehe" toimetuses ajakirjanik. Neumann ei olnud toimetajana hoolikas ja laskis ajalehte sõnumeid, mis temale vangipõlve kaasa tõid - istus 1907-1909 Peterburi Krestnõi vanglas. Tegutses 1909-1931 põhiliselt kirjamehena. Avaldas vene, soome, saksa ja inglise keele õppe- ja sõnaraamatuid, jutustusi, tõlkeid ning rahvaraamatuid tervishoiust, maadlemisest, ketserikohtutest, fakiiridest, jms. Kestva väärtusega tema kogutud andmed ja ülevaateteos K'uuda Seminar ja tema kasvandikud (1928)'. J.V. Veski iseloomustas Neumanni kui tagasihoidliku inimest, kellel küll ei olnud keelte alal suuri teadmisi, kuid koostas siiski sõnaraamatuid teiste eeskujul ja andis neid trükki ja sai endale paremaid elamistingimusi. Tõlkis ka Lev Tostoi Sõda ja rahu teise köite eesti keelde.

• http://galerii.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=2398
• http://www.findagrave.com/cgi-bin/fg.cgi?page=gr&GRid=52565175
• Tallinna Aadressiraamat