Nikolai Alexander Maim

Sünd Saaga EAA.3148.1.54:27?80,294,1136,384,0

PR 1885-1936 Saaga EAA.5357.1.51:37?267,563,1862,667,0

Vt: http://et.wikipedia.org/wiki/Nikolai_Maim Vt: Leili Kriis. Prof Nikolai Maim 120, Universitas Tartuensis 04.03.2004, kättesaadav internetis: http://www.ajakiri.ut.ee/24272

Vt: Väino J. Riismandel.120 aastat professor Nikolai Maimi sünnist, Juridica 2004/I, lk. 63-65:

... astus ... 1914.aastal Vene keisririigi siseministeeriumi teenistusse eriülesandeis ametnikuna kohaliku majanduse peavalitsuses. Kui 1917.aastal kerkis päevakorda rahvuslikult ühtse Eesti kubermangu loomine ja sellele omavalitsuse andmine, oli Maimil oma teenistuskoha tõttu võimalik selle kujundamisele kaasa aidata.

Laiemale avalikkusele on vähe tuntud N. Maimi osa Eesti rahvuslikule kubermangule seadusliku aluse loomisel. Tema mälestuste järgi tekkis valitsusringkondades juba enne 1917.aasta revolutsiooni mõte töötada välja tolleaegsetele Eestimaa ja Liivimaa kubermangudele kohalik omavalitsussüsteem, et siduda eestlasi ja lätlasi tihedamalt Venemaaga. Revolutsiooni puhkemisel ei oldud kavadest kaugemale jõutud.Rahva poolt valitud omavalitsuse mõtet hakkasid energiliselt esindama eesti rahvuslikud ringkonnad, kelle mõjul võttis vürst Lvovi Ajutine Valitsus 30.märtsil 1917 (uue kalendi järgi 12. aprillil) vastu seadluse ühtse Eestimaa kubermangu moodustamiseks ja rahva poolt valitud esinduskogu – ajutise Maanõukogu – loomiseks. Selle nn autonoomia seadluse elluviimise määruse väljatöötamine tehti siseministeeriumis ülesandeks Maimile, kes kirjeldas seda Eesti Vabariigi 40.aastapäeva puhul antud intervjuus New Yorgis ilmuvale ajalehele „Vaba Eesti Sõna“ (nr 8, 20. veebr 1958) järgnevalt.

„Kogu eelmärgitu tulemusena sain korralduse koostada nn.Eesti Maapäeva elluviimise seadus (määrus – V.R.).Et see ülesanne mulle langes, oli tol ajal loomulik, kuna ministeeriumis polnud teist meest, kes küsimust võinuks asjatundlikult lahendada, tundes nii eesti rahvast kui kohalikke olusid. [%E2%80%A6] Asusin ülesande täitmisele heameelega ja suure tõsidusega. [%E2%80%A6] Minuga koos töötas samas osakonnas ainukese baltimaalasena üks Kuura parun, kelle nime olen unustanud. Temale märkisin kolleegina kord, et nüüd likvideeritakse sakslaste võim Baltikumis. Ja selles suunas asusingi väljatöötama seadust, mis Eestile andis Maapäeva-Maanõukogu (vene keeles „Zemskij sovjet“).“ ...

Eesti Vabariigi algpäevil 1919.aastal oli ta siseministri abi ja hiljem välisministeeriumi juriskonsult. Aastatel 1919–1920 oli ta Eesti Rahvaerakonna poolseks liikmeks Asutavas Kogus.

N. Maimi peamiseks ülesandeks kujunes aga korraldamisjärgus oleva Tartu Ülikooli õigusteaduskonna organiseerimine. 16. juunil 1919 hakkas Maim kui esialgne korraldaja tegelema teaduskonna komplekteerimisega. Ta nimetati 14. juulil 1919 õigusteaduskonna ajutiseks dekaaniks ja sama aasta 1. oktoobril riigiõiguse professori kohusetäitjaks. Kui teaduskonnas algas õppetöö 1920.aasta I semestril, luges Maim üldist riigiõpetust ja administratiivõigust. 1924. aastal nimetati ta riigiõiguse erakorraliseks professoriks. Ta tegutses õigusteaduskonna dekaanina kuni 1924. aastani ja hiljem lühikese vaheajaga veel aastatel 1931–1937. Kuni professor Stephan v. Csekey asumiseni administratiivõiguse ja -protsessi õppetooli täitis N. Maim aastatel 1921–1923 ka neid õppeülesandeid, samuti aastatel 1931–1932 pärast professor Csekey lahkumist. Lisaks selle õppetooli ainetele luges N. Maim õiguse filosoofia kursust.

Teadusliku töö jätkuna kaitses N. Maim esimesena eesti ülikoolis doktori väitekirja õigusteaduse alal, omandades dr. jur.kraadi 12. mail 1928. Samal aastal nimetati ta riigiõiguse korraliseks professoriks, millisele kohale ta jäi kuni Eestist lahkumiseni 1944.aastal, välja arvatud lühikene katkestus 1940.–1941. aastal kommunistliku võimu ajal. 1938. aastal oli professor Maim riigi- ja rahvusvahelise õiguse instituudi juhatajaks ja 1941–1944 finantsõiguse õppetooli juhataja kohusetäitjaks. Teaduslike uurimuste tegemiseks sõitis ta sageli välismaale (Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa, Šveits, Itaalia), võttes ühtlasi Tartu Ülikooli esindajana osa Prantsuse Akadeemia 300 aasta juubelipidustustest Pariisis 1935. aastal.

N. Maimi esimesed teaduslikud käsitlused pärinevad omavalitsuste alalt (nt „Omavalitsuse edenemislugu Liivimaa mannermaal“ (1912) ja „Kohalik omavalitsus“ 1913)). Hilisemates uurimustes käsitleb ta mitmesuguseid riigiõiguslikke küsimusi, millistest tähtsamad on „Utshenij Leona Djugi“ (1915), „Parlamentarismist Prantsuse restauratsiooniajal“ (1926), doktoriväitekiri „Parlamentarizm I suverennoe gosudarstvo“ (1927), „Parlamentarism ja fašism“ (1929) ja „Völkerbund und Staat“ (1932). Üliõpilaste poolt toimetatuna ilmusid konspektid tema loengutest riigiõiguse, administratiivõiguse ja -protsessi ning õiguse filosoofia alal.

... Põgenemine kodumaalt viis professor Maimi 1944.aastal Saksamaale. Tema elukohaks sai Marburgi linn, kus ta järgneval aastal tegutses õppejõuna riigiteaduse ja riigiõiguse alal Marburgi ülikoolis. Samuti oli ta õppejõuks Briti tsoonis Pinneburgis töötavas Balti ülikoolis. Neil aastatel jätkas ta teaduslikku tööd ja avaldas mitmeid lühemaid uurimusi. Ühendriikidesse jõudis N. Maim 1949.aastal koos oma tütre perekonnaga.

... Professor Peeter Järvelaid on õigustatult märkinud: „N. Maimile kuulub eriline osa teaduskonna esialgse näo kujundamisel [%E2%80%A6].“Kui „ülikooli nõukogu tegi talle ülesandeks koostada (teaduskonna) põhikirja kava, siis teaduskonna esimese struktuuri koostas N. Maim“ ...

Professor Maimi trükis ilmunud tööd

Riigiõigus. Prof. Maimi loengud 1921 II ja 1922 I ettekande järele: Tartu ülikooli üliõpilaste väljaanne juura- ja kaubandusteadlastele. Tartu 1923, 109 lk.

Administratiivõigus: Prof. Maimi 1923. I. Loengute järel Tartu ülikooli üliõpilaste väljaanne juura- ja kaubandusteadlastele. Tartu 1923, 67 lk.

Parlamentarisimist Prantsuse restauratsiooniajal (1814–1830). Tartu 1926, 46 lk (Acta et Comm. Univ. Tartuensis). B; IX, 1).

Riigiõigus.Tartu Ülikooli prof. Maim’i loengute programmi järele toimetanud õigusteaduse üliõpilased. Tartu 1926, 112 lk.

Parlamentarism i suverennoe gosudarstvo. Tartu 1927, 212 lk (Acta et Comm. Univ. Tartuensis). B; XIV, 1).

Parlamentarism ja fašism. Tartu 1929, 25 lk (Acta et Comm. Univ. Tartuensis). B; XVII, 4).

Völkerbund und Staat: Ein Beitrag zur Ausarbeitung eines allgemeinen öffentlichen Rechts. I-II. Tartu 1931–1932, 356 lk (Acta et Comm. Univ. Tartuensis). B; XXIV, 2; XXVI, 3).

Administratiivprotsess prof. Maim’i 1933.a. loengute järgi. Tartu 1933, 20 lk.

Riigiõigus.Koost.prof. N. Maimu loengute ja teiste õppevahendite järgi vastavalt eksami kavale A. Pettai, H. Anso. Tartu , 1933, 302 lk.

Retsensioon. Eugen Maddison. Parlamentarism ja Eesti põhiseadus. Sissejuhatus poliitikasse III. Tartu 1933. – Eesti Kirjandus 1933/11, lk 553–555.

Riigiõigus. 1. Üldine riigiõigus. 1934, 123 lk 2. Positiivne riigiõigus. 1935, 119 lk. – Prof. N. Maimu kava järgi Elmar Janson. Tartu 1934–1935.

Õigusfilosoofia ajalugu. – Loeng: prof. Dr. jur. Maim’i ja mag. jur. Artur Mägi loengute järele. Tartu 1936/37, 105 lk.

Riigiõigus: Loeng: Prof. Dr. jur. N. Maim’i loengute järele. Tartu 1936/37, 294 lk.

Eesti Maanõukogu saadikuna Moskva riiklikul nõupidamisel. – Vabaduse tulekul. 1. Koguteos Eesti Maanõukogu 1917. aasta 15./28. nov. otsuse tähistamiseks. Tartu 1938, 107 lk.

Riigiõigus.Üldosa.Konspekt. Koostatud õigusteaduskonna üliõpilastele vastavalt prof. Dr. jur. N. Maim’i loengute- ja eksamikavale. Tartu 1939, 190 lk.

Riigiõigus.Üldosa.Konspekt. Koostatud õigusteaduskonna üliõpilastele vastavalt prof. Dr. jur. N. Maim’i loengute- ja eksamikavale. 2., parandatud ja täiendatud väljaanne. Tartu 1940, 187 lk.

Riigiõigus.Eriosa. Eesti ja välismaade kehtiv riigiõigus. Konspekt. Koostatud õigusteaduskonna üliõpilastele vastavalt prof. Dr. jur. N. Maim’i eksamikavale. Tartu 1939, 172 lk.

Weltwissenschaft. Stuttgart-Bottnang 1946, 64 lk.

Ühinenud rahvaste organisatsioonist (On the United Nations Organization). Estonia II. Göttingen 1946/47, lk 70–82.

Staat und Weltorganisation. Apophoreta Tartuensis. Stockholm 1949, lk 208–216.

Social Science on a Wider Basis. – Yearbook of the Estonian Learned Society in America I (1951–1953), lk 14–25.

Suveräänsuse iganemine kaasajal. – Õigusteaduslik Ajakiri 1957/1, lk 4–16.

Mundology or World Science. New York 1966, 49 lk.

http://isik.tlulib.ee/index.php?id=1453

Foto - Diplomaat-, ameti- ja ministeriaalpassi saanute ...; ERA.957.16.2a; 1920-1940 http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110702604166&img=era095...

Isiklik toimik (fotoga) - http://earchive-estlatrus.eu/collections?p_p_id=earchivecatalog_WAR...

II maailmasõda; DP laagrid; sünni/perekonna üksikasjad Arolsen arhiivis, Saksamaal.

Surmakuulutused - Vaba Eesti Sõna (New York, USA), 1976, 15. jaan., nr. 3, lk. 12.

TARTU http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=6&iid=200704435248&img=eaa1254...

USA https://www.deathfigures.com/index.php?q=maim

Peres hüüdnimega Onu Kolla.