Rahel* Amanda Kompus (Olbrei)

Läbimõeldud loomeprintsiipidele toetuva, regulaarselt tegutseva tantsurühma looja Eestis, tõstis tantsu võrdväärsena teiste lavazhanrite kõrvale.

Olbreist kujunes omaloodud balletirühma nõudlik juht, kes tunnetas perspektiivi ja arendas tantsijaid. Ballettmeistrina fantaasiarikas ja hea kompositsioonitajuga, eri stiile ja ajastuid tunnetav, oskas ta tantsijatele anda ülesandeid nende võimete piiril.

Aastatel 1925 -- 1944 oli Rahel Olbrei esikoreograaf. Ta ei kopeerinud, temast kiirgus loovus. Tulevane koreograafiasuurus sündis muusikaärimehe perekonnas.

1918. aastal sai temast Estonia koorilaulja-tantsija. Hiljem jäid ainult tantsukohustused -- vaheaegadega kuni 1925. aastani. 1920. aastail oli lavatantsus kaks "vastasleeri": akadeemiline klassikaline ballett ja moodne väljendustants. Nii oli see terves Euroopas.

Olbrei ideede kristalliseerumist soodustas tutvumine mõlema leeri tõekspidamistega. Ballett tuli (teatritöö kõrval) Litvinova stuudiost, lisaks ida tantsijailt. Eriti olevat tulevast lavastajat-koreograafi mõjutanud Fokinite tantsupaar. Ent Olbrei oskas leida aega ka tutvumaks Euroopa moodsa tantsuga. 1921-1922 võttis ta ette sõidud Saksamaale Jaques-Dalcroñe'i ja Mary Wigmani kursustele.

Rahel Olbrei haris end Euroopa teatrites, muuseumides ja kunstikogudes. Aastaid hiljem, juba tantsujuhi-päevil, kohtus ta kuulsa Rudolf von Labaniga. Sellest kujunes tõeline reñissuuristuudium. Julge sammu tegi koreograaf 1925. aastal -- temast sai Estonia tantsujuht. Järgnes rohkesti tööd ooperis, eriti aga operetis.

Tänu temale moodustati Estonia juurde tantsustuudio, mis tegutses teatud mõttes nagu koreograafiakool -- rõhuga improvisatsioonil ja vabatantsul. Stuudiolaste hulka kuulusid hilisemad kuulsused Klaudia Maldutis, Artur Koit ja Boris Blinov. Stuudio oli vaid üks osa koormusest, põhiülesanne oli lavastamine.

Järjest õnnestusid ooperite tantsuseaded -- "Padaemand" (1926), "Manon" (1928), "Vikerlased" (1928), ent koreograaf unistas iseseisvast tantsuetendusest. Võimatu sai võimalikuks -- 1928. aastal tuli lavale hiina legendil põhinev "Roheline flööt", mis võitis tunnustust ja kinnitas eneseusku. Sellesse loomeperioodi kuuluvad ka tantsud "Tannhäuseris" (1930), "Faustis" (1931), "Vürst Igoris" (1932), operettides "Veenus siidis" (1934), "Mariza" (1935), "Keistrinna Josephine" (1936) jt. Esimene suursaavutus oli "Pähklipureja" (1936), millega tähistati Olbrei-rühma kümnendat sünnipäeva. Lavastus, hingeminev tervik nii sisult kui koreograafialt, võeti vaimustusega vastu -- tõestus balleti võrdõiguslikkus teiste ñanrite kõrval.

Uus tasand oli dramaatiline "Punane moon" (1939) -- värvikas idamaise hõnguga pannoo, küpse meistri töö, mis pakkus tantsijatele (Klaudia Maldutis) hiilgavaid võimalusi. Julge sammuna järgnes "Luikede järv" (1940), mis tõestas Olbrei originaalsust koreograaf-lavastajana. Tavakohatu lähenemine üldtuntud kanoonilise tekstiga balletile algas juba uuest stsenaariumist (Odett/Ottili roll jaotus kahe baleriini vahel). Ballett tuli väga tantsuline ja loogiline. 1944 aastal lavastas Olbrei Eesti esimese ballett-pantomiimi -- Eduard Tubina "Krati". See rahvamütoloogial põhinev teos oli loominguliselt probleemne: kuidas tuua balletilavale eesti rahvatants, kuidas stiliseerida rahvarõivas? Oli tabatud midagi kargelt eestipärast, Tubina muusikaga orgaaniliselt seotut.

Ühe "Krati" etenduse ajal hävis Nõukogude lendurite pommirünnakus Estonia maja. Sügisel põgenes Olbrei koos paljude teiste kunstiinimestega Eestist. Ta oli sunnitud lahkuma oma võimete tipul ja tegemist on topelttraagikaga -- ei Rootsis ega hiljem Kanadas saanud ta näidata oma loomingulist kõrgvormi.

Rahel avaldas 1976 a. Torontos Hanno Kompuse artiklite ja mälestusteraamatu "Kustumata nälg kunsti järele.."

• http://www.ballett.ee/et/eesti-ballett/kes-on-kes-eesti-balletis/29...
• https://et.wikipedia.org/wiki/Rahel_Olbrei
• http://muis.ee/museaalview/2494887
• Foto - https://www.muis.ee/et/museaalview/1882002
• https://www.muis.ee/et/museaalview/1882011
• https://www.muis.ee/et/museaalview/1879832
• https://www.muis.ee/et/museaalview/1882008
• Saaga TLA.1359.2.25:99 - 1898
• Saaga TLA.1409.1.7:244 - 1898, 1922