Ulrich Nikolai Sein

SEIN : EELK Laiuse kogudus Personaalraamat XIII (Vaimastvere, Kärde, Ripuka); EAA.2434.1.172; 1893-1940 http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.2434.1.172:333?255,270,3859,...

Vaimastvere kooli kõrval pargis seisab uhke taastatud mälestusplaat Vabadussõjas langenutele. 23. juunil 1993 taasavatud tahvlil on kiri:

"Surite, et võiksime elada"

1918. aastal langenud

• Voldemar Ermann 28.detsember

1919. aastal langenud

• Johannes Vahlberg 17.märts
• August Kruusberg 25.märts
• Villem Pärn 31.märts
• Artmuth Sein 6.mai
• Ulrich Sein 7.mai
• Johanes Sõster 25.aprill
• Paul Kruup 8.mai
• Johann Kork 11.mai
• Jüri Isotamm 9.juuni
• Vodemar Õunman 20.august
• Villem Braun 20.august
• Johannes Perk 25.november

Tegelikult peaks siia nimekirja kuuluma ka leitnant Georg Zimmermann, üks kuulsamaid sõjamehi vaimastverelaste seas, kes sündis Vaimastveres 25.märtsil 1874. Lõpetanud Tartu gümnaasiumi ja Gattshina lipnikutekooli, võttis ta osa Esimesest maailmasõjast. Sõdis Rumeenia, Saksa ja Austria rinnetel, kus sai ka haavata. Alates 21. novembrist 1918 kuulus Pärnumaa Kaitseliidu ülemana Eesti Kaitseväkke. 16. jaanuaril 1919 edutati ta Pärnu kaitsepataljoni ülemaks nong 3. jalaväerügemendi kompaniiülemaks. Zimmermann langes lahingus 2. juulil 1919 Riia lähistel Kurtenhofi jaama juures. Lisaks paistsid Vabadussõjas silma Vaimastveres sündinud lendur Jüri Ots, soomusrongil sõdinud Arnold Lepik, kuulipildujakompanii reamees Jüri Kork ja 5. jalaväerügemendi vanemohvitser Jaan Pärn. Mälestustahvel, mis oli valmistatud mustast soome graniidist, asetses enne Teist maailmasõda valla seltsimaja seinal. See avati pidulikult 10. septembril 1922, kõnega esines Vabadussüja veteran Johannes Isotamm. Sündmust oli tulnud tunnistama 400-500 inimest. 1940. aasta suvel võtsid okupatsioonivõimude esindajad tahvli seinalt maha, kuid tänu mitmete inimeste abile õnnestus see hävitamisest päästa. Tahvlit säilitati Rein Seina kodumaja pööningul. Taasiseseisvunud Eestis võeti see peidikust välja ja pandi üles koolipargis. ( "Vaimastvere" Maalehe Raamat ja Tiit Lääne, 2007 )