Voldemar Lattik

EELK PR Kanepi Jaani 1945: Saaga elk.26.0.7:30?40,250,1593,244,0

Meeta Mäestu kirjutab oma isa Voldemarist raamatus "Mäletan"( 2009, lk.51-53, erakogu):
"SÜÜTULT VANGLASSE
Minu isa viidi rätsepa salongist töö juurest ära. Teda peeti mitu kuud kinni Pihkva vanglas.
Papa rääkis, et neid oli ühes kongis nelikümmend üks eesti meest, kes kõik istusid põrandal ja istudes ka magasid.
Papale esitati alusetu kaebus või süüdistus:
1. On Vene riigi vastane.
2. Sugulased elavad Eestis.
3. Kirjavahetus Eestiga.
4. Ei tahtnud kolhoosi minna.
5. Ei tahtnud oma vara kolhoosi anda.
Ema käis isale süüa viimas, mehed olid näljas. Isa rääkis, et iga päevaga meeste arv kongis vähenes. Viidi ära ja lasti maha. Ühel hommikul ema jõudis jälle söögiga vangimajja ja vangivalvur ütles emale : „Kirjuta kohe siin palvekiri. Homme viiakse Voldemar Lattik mahalaskmisele.“ Ema vene keeles kirjutada ei osanud ja vangivalvur kirjutas vene keeles ning ema andis ainult allkirja. Vangivalvur oli nii tore mees, et viis ise palvekirja ära ülema kätte.
Selsamal päeval jäi isa üksinda kongi, teised olid juba kõik ära viidud. Isa nõudis inimest, kes esitas tema peale valekaebuse ja tulgu see inimene silm-silma vastu. Isa talle esitatud süüdistusi omaks ei võtnud. Kaebaja tuli Pihkvasse kohale ning see oli isa õe Liine mees, venelane, keda kutsuti Tuksaks (õige nimi Jegor), kes oli paljusid eestlasi surma saatnud valekaebusi esitades. Ta kutsuti välja ja siis tuli välja, et tema kaebus oli vale. Isa pääses vanglast koju.
Papa oli nii ära nälginud ja paistes, et ei mahtunud uksest sisse.
Vanglas oli karistamine julm. Näiteks pandi ümber pea raudvõre, mida siis aeg-ajalt koomale tõmmati. Üks karistusviis oli veel selline, et inimene pandi istuma toolile, millel olid naelad püsti ja naelte sisse lasti voolu. Nii tehti paljudega. Kes ei jõudnud valu ära kannatada, tunnistas, et on süüdi ja Vene riigi vastane ning see lasti maha.
Koju jõudes ei tohtinud isa kellelegi rääkida, kuidas nendega vanglas käituti. Kodus papa meile jutustas, kuid meie ei tohtinud kellelegi öelda, mis vanglas eestlastega tehti."

1943. aasta 23.septembril ajasid saksa sõdurid Lattikute pere Polna majast Venemaal välja, põletasid maja maha ja pere toodi üle Peipsi järve Salmolvast Võõpsu Eestisse. Neid toodi sõjapõgenikena Eestisse ja isa Voldemar Lattikule oli öeldud, et neid viiakse Saksamaale. Võõpsust toodi neid Kanepi kultuurimajja. Sealt nad põgenesid Kooraste metsa. Pere varjas end metsatalus kuni 1943.aasta lõpuni, mil lahkus see sakslaste staap, kes neid tundis. Uue staabi tulekul läksid nad Kanepisse Tatsi tallu.(Meeta Mäestu "Mäletan", 2009, erakogu)

Владимир Иванович Латик Родился в 1902 г., уроженец д. Калашниково Полновского р-на; портной в разнопромартели.

Арестован 29 июля 1938 г.

Приговорен: органами НКВД 25 марта 1939 г., обв.: ст.58-10 УК РСФСР.

Приговор: дело прекращено Реабилитирован реабилитирован.

~ Источник: Книга памяти Псковской обл.

https://base.memo.ru/person/show/2750788

~ Жертвы политического террора в СССР, 4-ое издание

https://base.memo.ru/person/show/1834811

https://ru.openlist.wiki/%D0%9B%D0%B0%D1%82%D0%B8%D0%BA_%D0%92%D0%BB%D0%B0%D0%B4%D0%B8%D0%BC%D0%B8%D1%80_%D0%98%D0%B2%D0%B0%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%B8%D1%87_(1902)

Владимир Иванович Латик Родился в 1902 г., уроженец д. Калашниково Полновского р-на; портной в разнопромартели.

Арестован 29 июля 1938 г.

Приговорен: органами НКВД 25 марта 1939 г., обв.: ст.58-10 УК РСФСР.

Приговор: дело прекращено Реабилитирован реабилитирован.

~ Источник: Книга памяти Псковской обл.

~ Жертвы политического террора в СССР, 4-ое издание