Follow
Taavet Ader ja Allikapaju. Taavet (Tawet) Ader
Nabala mõisapiirkond moodustas omaette valla kuni 1891. aastani, mil see liideti Kurna vallaga. Harju maakonnanõukogu otsusega 02.02.1919 lahutati Kurna vallast Nabalakogukond taas iseseisvaks Nabala vallaks. Allikapaju talu asub Harjumaal Kiili vallas Piissoo külas. 1920. aastast pärinevate andmete järgi asus talu Nabala asunduses (Nabala mõisa 1919.a. maareformiga riigistatud maadel) ja oli riigi renditalu maadel, mis ehitati juba umbes 1890-1910 aasta vahel. Seega oli talu juba olemas enne mõisade riigistamist, kuid ta ei olnud mõisalt välja ostetud. Järelikult enne maareformi oli tegu mõisale kuuluva ja mõisalt renditava taluga, mis teeb tema ajaloo uurimise veidi keerulisemaks ning ka säilkuid on vähe säilinud.
Google Map, Piissoo küla: http://maps.google.com/maps?f=q&source=s_q&hl=en&geocode=&q=Piissoo...
Aderite perekond elas 1850.a. paiku personaalraamatu järgi Kurevere külas, hingeloendi järgi läks Maru väiketalu vabadikukohale Jaan Hansu p. Ader (sünd. 1817), olles enne (1834.a. hingeloendi järgi) elanud Nabala külas Jaani talus. Maru saunas olid 1840. aastateni elanud teised Aderite suguvõsa liikmed. Nende surma järel jäi koht tühjaks. Jaan Ader
Hilisemates hingeloendites ja personaalraamatutes ei ole täpselt kirjas, kas Maru väiketalu ja Allikapaju talu on üks ja seesama, kuigi Allikapajule väga lähedal on Mauru talu, mis oli olemas juba 1900.a. Samal, 1900.a. paiku koostatud Nabala mõisa juurde kuuluvate külade plaanil ei leidu andmeid Allikapaju nimelise talu kohta. Samuti ei leidu selle talu kohta andmeid Nabala mõisamaade 1910-1914.a. kaardilt.
1920-1935. aastate vahel sõlmiti erinevaid rendilepinguid Taavet Aderi ja Põllutööministeeriumi vahel. Rentnik maksis aastas renti 23 krooni ja laenulepingust selgub, et Riigimaadeamet saatis teate Maapangale ning teade sisaldas järgmist: "Taavet Hansu p. Aderile on otsustatud müüa tema tarvitada olev Harjumaal Nabala asunduses asuv maakoht, Allikapaju."1931.a. võttis Taavet maa ostuks Eesti maapangalt laenu 300 krooni 55,5 aasta peale.
1939. aasta seisuga kasvatas talu tali- ja suvirukist 0,5 hektaril, talinisu 0,2 hektaril, otra 0,5 hektaril, segavilja 0,5 hektaril, kartulit 0,5 hektaril, köögivilja 0,1 hektaril ning mustkesa all oli 0,12 hektarit. Söögikapsaste all oli 50, siguri all 10, sibulate all 10 ning porgandite all ka 10 ruutmeetrit maad. Talu puuviljaaed oli 0,03 ha suurune ning olid kolme erineva suvesordi õunapuud. Väetiseks tarvitati 50 ühehobusekoormat sõnnikut, millest aiamaale kulus 10. Kasutusel oli viieväljasüsteem (vili, kartul, kaer, oder, ristik). Talul oli 1 ruun, 1 lehmamullikas, 1 lehm, kes andis päevas 6 kg piima. Lisaks veel 2 siga, 2 utte, 6 kana ja 15 tibu. Tööriistadest oli talul 2 ühesahalist hobuseatra ja 1 vedruäke.
Talu peremees oli Taavet Ader ning tema naine oli Anette. Peremehel oli Nabala külakooli haridus. Talupidamist õppis kodutalus ja ühtekokku pidas talu 30 aastat. Tema pojad elasid väljaspool talu. Ants Ader oli külakooli haridusega ja töötas linnas vabrikutöölisena. Külakooli haridusega August Ader aga oli maal samuti talupidaja.
Taaveti vanaisa, Hans Ader (sünd. 1790) oli aga ametilt rõugepanija ehk kaitsepookija. Selle ameti kõrvalt peeti üldjuhul ka mõnda teist ametit, kuid Hansu kohta ei ole teist ametit teada. Rõugepanija oli vägagi prestiizne amet, seda pidasid usaldusväärsed ja nutikad inimesed, kes ühtlasi vabastati ka sõjaväeteenistusest. Liivimaal tehti esimene pookimine 1756.a. Raadil. Kuna tegu oli nakkusahaigusega, siis seda ravisid ainult teatud isikud. Rõugetepanemise ehk pookimise kohta on paar versiooni, kuidas see protseduur toimus: 1) poogitav nakatati villidest saadud vedelikuga ja tervenedes sai inimene eluaegse immuunsuse; 2) rõuge puhul määriti haigeid kohti sularasvaga. Hans Ader
Taaveti vana-vanaisa Siim (sünd.1760) oli aga 1816.a. Nabala mõisa hingeloendis kirjas kui metsavaht. Siim Ader
Teadmata ajal müüdi Allikapaju talu inimesele, kes ei kuulu Ader nimeliste sugukonda ja ühtlasi põles see ka täielikult maha aastate 2003 ja 2004 vahel.
Kahjuks on onomastika andmebaasist Nabala mõisas pandud perekonnanimed puudu ja sellest tulenevalt ei ole täpselt teada, kuidas perenimi saadi. Perekonnanimi "Ader" ei ole unikaalne. Lisaks Nabala mõisale pandi selline nimi onomastika andmebaasi järgi veel vähemalt 31 mõisas igas Eesti maakonnas. Seega kõik " Ader" perenime kandvad isikud ei ole omavahel sugulased.