Ratla village in Saaremaa, Estonia

Деревня Ратла на остраве Сааремаа

Küla Saaremaal mis on paljude inimeste südames.

Arvatavasti on inimene elanud selle küla koha peal ammu. Sellest annavad tunnistust vanad kivikalmed küla territooriumil. Nii on Ratla küla Pärsama- ja Tõre-poolses küljes tänagi 0,5–1-kilomeetrise kaarena – osalt hävinud, osalt säilinud – kivikalmed.

Kalmistu oli üks Saaremaa suurematest ja sisaldas 600-700 ahervaret või rauna.Külale lähemal olevad kalmistuosad on ammu hävitatud ja põldudeks tehtud ning kannavad Kalmu,Vahe,Salupõllu nime. Et kalmistu on siin tõesti olnud ,seda väljendab Kalmu põllu nimetus ja leiud.Kalmistu terveim asub osa asub Ratla küla Aru perede vahelisel Ussivare karjamaal.

Võõrvalitsejad tulid ja majanduslikel põhjustel hakkasid nad peresid loendama.

1731. aastal tekkis ajalooürikutesse küla nimega Rattjall. Küla nimi on varemgi läbikäinud ajalooürikutest ,kuid adramaarevisione hakati loendama esimest korda Saaremaal 1731.aastal . Ratla küla oli selle aja mõistes hästi asustatud .Täpsemalt Saaremaa adramaarevisionis 1731. aastal on ära toodud küla nimega Ratjall ,tegelikult eksisteeris samanimeline mõis. Selles revisionis on ära toodud 4 peremeest , Tõnso Ott (Välja talu) , Kongi Jahn (Kongi talu) , Hallicka Pert (Hallika talu) , Karri Perri Pawle Hans ( Kaderperri talu) . Küla oli nii suur ,et oli ära jaotatud mitme mõisa vahel. Nii võib leida Ratla küla talupoegi Mataküla , Jööri , Lööne , Hallika , Ratla , Koikla ja Väljaküla adramaa revisionidest . Ehk küla oli mitme mõisa vahel ära jagatud .Vanade kaartide pealt näeb ,et piirid jooksid keset küla , nii et naaber talu võis vabalt kuuluda teisele mõisale.

1798. aasta kirjapildis näeme külanime muutust , juba [veidi lühemalt] Ratjal. Lauri Kettuneni uurimiuses on kirjas Ratjala ehk Suurjalaga, kuna ratt tähendavat suurt ja jall jalga. Aja jooksul lühenes Ratjala [lihtsalt] Ratlaks.

Vaadates tagasi ajalukku , aastal 1227, mil ristisõdalased Valjala maalinna alistasid , jagati Saaremaa Tagavere ja Ratla vahelt pooleks, nii et moodustusid ordu ja [Saare-L%C3%A4%C3%A4ne] piiskopi valdus.

Ratla kuulus piiskopile, kes läänistas maad vasallidele. Teatmeteoste andmetel pärineb just piiskopiajast Ratla küla esmamainimine: aastal 1442 on küla esmakordselt mainitud vakusena .

Hiljem jagati küla Kareda ja Koikla mõisa vahel. Nii ongi Ratla küla olnud jagatud ka kahe kihelkonna vahel. Üks osa külast kuulus Jaani kihelkonda ja teine pool kuulus Karja kihelkonda. Nii tulebki Ratla küla inimesi otsida kahe kihelkonna kirikuraamatutest

==

Nimed anti Saaremaal 1826. aasta reformi käigus

Mõisnik koos pastoriga olid need kes toli ajal inimestele pärisnimed andsid.

Tol hetkel oli Koikla mõisa omanikuks Alexander* Georg Anton von Güldenstubbe

s.1786 - 1848====
Maanõunik, konsistooriumi president, paljude vaimulike kirjutiste eesti keelde tõlkija.

Güldenstubbe on Rootsi ja Saare-, Eesti- ja Liivimaa aadlisuguvõsa.

Esiisaks oli 1703. a Saaremaal surnud Rootsi proviandimeister ja mõisarentnik Peter Tage Knutson.

21. aprillil 1708 (aadlidiplom alles 3. juulil 1731) aadeldati tema poeg Peer Anton Knutson Rootsis. Koos sellega anti uus perekonnanimi Gyllenstubbe ja uus vapp, mille perekond alles hiljem kasutusele võttis=
'

. Alexander* Georg von Güldenstubbe

Karja koguduse õpetajaks oli nimede panemise hetkel : August Gottfried Christoph Hildemann

August Gottfried Christoph Hildemann (29. aprill 1767 Kalbsried, Weimari lähedal – 31. jaanuar/12. veebruar 1838 Kuressaare) oli Eesti vaimulik.

Hildemann sündis Weimari lähedal Kalbsriedi külas, Sachsen-Weimari suurhertsogiriigis. Koolis käis ta aastatel 1774–1777 Allstedtis ja aastatel 1774–1777 Rosslebeni kloostrikoolis. Aastatel 1783–1787 (immatrikuleeriti 10. mail 1783) õppis ta Jena ülikoolis. Aastatel 1788–1790 oli koduõpetajaks Saksamaal.

Aastatel 1791–1794 oli ta koduõpetajaks Pühatu mõisas (Rapla kihelkonnas) ja Lümandu mõisas (Märjamaa kihelkonnas) von Schonerti juures. Aastal 1794 oli ta koduõpetajaks Tallinnas von Gerneti juures. Aastatel 1795–1802 oli ta koduõpetajaks Matsalu mõisas ja Saastna mõisas (Karuse kihelkonnas, kapten W. von Stackelbergi juures)

Aastatel 1803–1819 oli ta Karja Katariina koguduses adjunktõpetajaks, aastatel 1819–1838 samas koguduses õpetajaks[1]=

http://et.wikipedia.org/wiki/August_Gottfried_Christoph_Hildemann=

Tema abikaasa Karoline Charlotte isa Friedrich Wilhelm Willmann oli enne teda Karja Katariina koguduse õpetajaks, samuti ka abikaasa vanaisa Hermann Daniel Bonge.

Perekonnanimed : Ratla küla osa Kareda mõisas

1. Kaubi (Kongi talu)
2. Mõtlep (Ahlu talu) ,
3. Erk,Saar (Reinu,Põlde) ,
4. Rebane,Vakker,Trave (Nigula/Lingu)
5. Aavik,Kaubi,Kelu (Kello) (Aaviku talu
6. Kiviraiuja (Laasu talu)
7. Jääger,Vesik(as) (Jaani-Kustu talu)
8. Jääger , Vaher, Põldses ( Täätsi hajatalud)
9. Uhtlik ( Tõre hajatalu nr.1)
10. Ott , Mõtlep, Uhtlik ( Tõre hajatalu nr.2 )
11. Vaher ( Kõrtsi hajatalu) .===

' Perekonnanimed : Ratla küla osa Koikla mõisas, Hingeloend 1826. aastal

Hansen ,Tanveld , Selberg , Laud , Toom , Sepp , Ruul , Aav (Mõisa teenijad)

1. Reinfeldt - ( Reinu talu - Ratla küla)
2. Aav,Reimann - ( Põlde talu-Ratla küla)
3. Oks,Magus,Vaht - ( Penu/Pönno talu - Ratla küla)
4. Pitk - ( Kalmu talu - Ratla küla)
5. Rasu ,Pisike - ( Kulli talu - Ratla küla )
6. Iis,Kukk,Selberg - ( Uie talu - Ratla küla)
7. Tuuling , Reinfeldt - ( Metsa 1. talu - Ratla küla )
8. Ruul , Suur, Magus - ( Tembi/Tõmbi talu - Koikla küla)
9. Reiber , Muld - ( Rebase talu - Ratla küla)
10. Traumann , Sepp , Laud - ( Jääma talu - Ratla küla ).
11. Toom - ( Kõrtsi talu-Ratla küla )
12. Papp - (Jürna-Hansu talu - Ratla küla)
13. Reinfeldt , Abe, Rasu, Pisike - ( Otsa Allika - Ratla küla )
14. Jänes - (Metsa 2 talu - Ratla küla).
15. Hulk - (Selja Laasu talu- Koikla küla).
16. Selberg - (Selja Jürna talu - Koikla küla )
17. Laud,Hulk - (Selja -Tika talu - Koikla küla)
18. Selberg - ( Mataküla talu - Ratla küla )
19. Tamm - (Uustalu 1 - Ratla küla)
20. Traumann - (Henno/Ennu talu - Ratla küla)
21. Välling , Vassikas(Heinlaid) - ( Välja talu - Ratla küla )
22. Rohi - ( Kaderperi talu - Ratla küla )
23. Lember - (Kaderperi Mihkli talu - Ratla küla).
24. Sein,Suur - (Henno/Ennu 2 talu - Ratla küla).
25. Mänd , Suur , Raun - (Uustalu nr.2 - Ratla küla)
26. Härg - ( Perdi Hanni talu - Koikla küla).
27. Riisaar , Oks , Tamm ,Toom - ( Maripuu talu - Ratla küla).
28. Kohata , Hansen , Mänd - (Uustalu - Vahtra talu - Ratla küla)
29. Rohi - ( Vahtra talu - Ratla küla ).
30. Hunt , Hiis , Sepp - (Saueaugu talu - Ratla küla).
31. Pitkal - ( Lasma talu - Ratla küla ).

Nagu näha asus enamus talusid Ratla külas ja ainult osa neist asusid Koiklas ,seal kus asus ka Koikla mõisa süda .

Ratla kooli minevikust ja õpetajatest räägib ajaleht "Meie Maa" 138/1933.

Ratla külakooli ajalugu algab 1826.aastast peale.Esmalt on kool asunud Laratsi talus, kust viidi hiljem üle Allika mõisa.Esimeseks kooliõpetajaks olnud Kusta Laratsi p. Papp, siis järgmised järjekorras Kustu Hanson, Kaarel Hanson , Jaan Janosov, Aleksander Janosov , August Janosov. Alates 1875. aastast on see amet olnud Oksade käes. 1875.aastal ühendati Ratla ja Metsaääre koolid Allika koolimajja kokku.Mihkel Oks pidas kooliõpetaja ametit kuni 1894 aastani.Sealt peale jätkas smas ametis Mihkli poeg Johannes Oks.Nii on Oksad koolipõllul töötanud kokku 62 aastat, sellest Johannes Oks 37 aastat.Kooliõpetaja aastapalgaks sai Mihkel Oks magasiaidast viis vakka vilja ja veel 10 kopikat iga vabadikulapsest õpilase pealt, mis enamas jaos maksmata jäi. Ratla koolis oli alati rohkesti õpilasi , suurim õpilaste arv 96.Suur õpilaste arv oli tingitud ka kooli kuulsusest, sest Ratla kool oli õpetuse poolest üks parimaid terves Karja kihelkonnas. jne...

=

Tolleaegset küla elu on kokku võtnud Ratla külast Allika koolitalus sündinud ja kasvanud kirjanik Jaan Oks. Raasuke maad, vähe vabadust, natuke peksa, veidi valgustust, piisake kärakat, kübeke leiba .

==

Vaadates Pärsamaa vallanimekirja aastast 1938 , võib välja lugeda ,et Ratla küla oli nii suur ,et koosnes kolmest osast.Ratla 1 - 122 inimest , Ratla 2 - 69 inimest , Ratla 3 - 65 inimest. Kokku üle 80. talu ja 256 inimest . Nende numbritega oldi kindlalt kõige suurem küla tolleaegses kihelkonnas.

Täna elab külas 64 inimest.Leisi valla kodulehe pealt võib näha ,et inimesed elavad 37. talus .

Traditsiooniks on saanud pidada külakokkutulekuid .Viimati peeti Ratla küla kokkutulekut 2009 aastal.

Külas eksisteerib MTÜ Ratla Külaselts "Koduhoidjad" .

Leisi vallavanem Ludvik Mõtlep on pärit Ratla külast .

=Kaante vahele on värskelt jõudnud raamat " Ratla Mosaiik 1" . Raamatu koostas
Hilja Koel. Raamatule on tulemas ka jätk " Ratla Mosaiik 2 ".=