Follow
Perekonnanimi Varblas (esialgsel kujul Warblass) pandi Ojasoo mõisas kokku kümnele inimesele – kolmele vennale ühes oma pereliikmetega: - Tõnsu Tooma 6 talus hingekirjas olnud Jaan. - Punamäe 15 talus hingekirjas olnud Jüri ühes pereliikmetega – abikaasa Mai ning poeg Jaan. - Varblase Jaani 25 talus hingekirjas olnud Madis ühes pereliikmetega – abikaasa Eva ning lapsed Anna, Mari, Mart ja Madis.
Nagu ülaltpoolt selgus, pandi perekonnanimi Varblase talunime järgi, kuuludes seega viiendiku hulka Ojasoo mõisa perekonnanimedest, mis on toponüümilist algupära.
Talunime leiame adramaarevisjonidest esmakordselt 1739. aastast. 1732. a olid Ojasoo küla talude nimed Johanne, Nocco, Rebbase, Seppa, Jacko, Nocco, Schiltre, Nocco, Rebbase, 1739. a aga Johane, Warblase, Nocko, Jahgo, Rebase, Kamraht, Jahgo. Seega on talude nimed muutunud mitmel korral, juurde on tekkinud Varblase ja Kamrati talud, kadunud on Kiltre talu ning mitmed talunimed on omavahel teises järjekorras. Võimalik, et Varblase talu oli varasemalt mõne teise 1732. a nimekirjas oleva nimega, kuid seda pole hetkel võimalik väita. Kirikuraamatutest võib leida talu varasema mainimise, kuid hetkel pole teada seegi, kas 1739. a peremees Warblase Hans oli seotud uuritava suguvõsaga.
Perekonnanime algupärana on siiski see selge. Samuti pole kahtlust, et tegu on linnunimetusega. Varblasteks on kutsutud ka Varblast pärit inimesi, kuid vaevalt oli siin tegu nii kauge migratsiooniga. Uue- ja Vana-Varbla mõisa omanikega Ojasoo tollastel omanikel seost polnud. Ühtegi teist Varblase talu Eestimaa 1732. a ei olnud.
[F. J. Wiedemann. Eesti-saksa sõnaraamat. Tallinn, 1973 (järeltrükk 1893. a väljaandest). Vg 1310; Kinnistute register. Op. cit; EAA.3.1.473:380, L 355p; EAA.3.1.466:453, L 452p; Adramaarevisjonid. http://www.eha.ee/adramaad/. 07.12.2009.]
Sõna varblane on Eesti keeles teada juba Heinrich Stahli käsiraamatust 1638. aastat (Warblane). Sõna peetakse slaavi laenuks, ka ungari veréb, vadja värpo, soome varpu, varpunen, varpulainen jt on sama tähendusega. Samast tuleb ka eestikeelne värb (ka värblane). Slaavi keeltes esinevad sarnased sõnad vene, ukraina, vanavene, bulgaaria, serbohorvaadi, tšehhi, slovaki, poola jt keeltes. Max Fasmeri järgi on sõna põlist kreeka päritolu: (leidub Hesychius’e, 4. sajandi kreeka keelemehe, sõnaraamatus).
[M%C3%A4ger, Mart. Eesti linnunimetused. Tallinn, 1967. Lk 178-179;]