Eesti nimede soovituslikud kujud

mul pole seda tagurpidi noolt endal kuskilt võtta
päripidise sain ma tavalisest profiililehest

tagurpidi noole saab "pätsata" Jaani kirjast
←

panen igaks juhuks siia kahh

Henn

Mina olen kasutanud tavalist klaviatuuril olevat noolt (Altname > Uusnimi), mida teistpidi (Uusnimi < Altname) suunata on lihtne, sest pole vaja isegi lisaklahvi vajutada.

Nimeväljadel kasutatavad sümbolid peaksid ikka võimalikult lihtsad, st klaviatuurilt kättesaadavad olema.

Kui aus olla, siis ma ei saa täpselt aru miks teil on vaja kogu info just nimeväljale panna. Lõpeks on olemas väli "hüüdnimi" (nickname). Samuti võib inimese infosse kirjutada igasuguseid jutte, alates talude nimedest kuni kirikuraamatute veidrusteni.
Kuna ma kasutan peale internetiversiooni ka "kodust" programmi, siis seal on perenime väli see mille järgi inimesi sorditakse ja kui seal on mingid erinevused, siis satuvad nad erinevatesse komplektidesse. Seetõttu eelistan kui näiteks 19. ja 20. sajandil on perekonnanimi ühesugune. Enne seda võib ka suvaline olla, kuna näiteks genis Eestis sealt eriti kokkulangevusi niiehknaa ei leia.
Samuti võib teise eesnime väljale igasugu värki kirjutada, kuna selle järgi geni sarnasusi ei tuvasta.

Mulle meeldib Vaike ettepanek. Seni olen kasutanud tavalisi sulge (ja vajadusel siis puhul topeltsulge, mis tuleb võrdlemisi harva ette, kuid ei näe eriti hea välja). Aga nool < on tõesti lihtne ja selge.

Sirje, eri nimekujud nimeväljal on head selleks, et geni oma mõistusega suudaks eri puudes olevad samad isikud kokku viia. Eks igaüks sisestab omad andmed ikka nii, nagu talle paremini sobib, ses mõttes on siin demokraatia ja keegi teistele ettekirjutusi teha ei saa. Puude ühendamisel tuleb kuidagi konsensus leida.

Olen üldiselt igati nõus sellega, et kogu elulugu ja seitset erinevat nimekuju pole vaja nimeväljale mahutada! Kuid kuna suurem osa inimesi soovib eestistatud nimede puhul siiski näha mõlemat nime, siis olen mina püüdnud mõlemad kirja panna. Noolte kasutamine võimaldab teha selget vahet neiupõlvenimedega.

Miks ma ei soovitanud kohe kasutada < ja > märki. asi on selles, et neil on XML ja HTML keskkonnas eri tähendus ja ma kohtan siin seal sageli olukordi, kus mingi rakendusviga < või > märgi kodeerimata läbi laseb aj tulemuseks on vigane veebileht.

Geni 2008 aastal ja 2009 aasta alguses täheldasin seda ka Genis. Seepärast soovitangi nooli pigem

Henn

Klaviatuuri nooled, st märgid suurem ja väiksem ei ole kindlasti veatud, näiteks minu perekonnanimede loendis on küll ilusti kirjas, mitu inimest on perekonnanime Kiesemann eestistanud Murumetsaks, kuid kui lingile vajutada, siis on tulemuseks 0. Aga sama tulemus on ka muudel variantidel, nagu nimede eristamine kaldkriipsuga või samal nimeväljal sulgudesse panemine.
See-eest puu vaates Go to vahelehel selliste nimede lingid töötavad küll.
Muid probleeme pole täheldanud ja otsingus töötavad mõlemad nimed.

alt+27 saab selle ←

Kui alt+26 ja alt+27 igal juhul ja kõikides süsteemides õigesti töötavad, siis võib neid kasutada küll, lihtsalt mõte mingitest kopeeritavatest nooltest ei kõlanud minu jaoks veenvalt. Esialgu tundub, et Genis töötab "päris" nool tõesti paremini.

Aga diskussioon algas ju hoopis noolte orientatsioonist - kas tuleks need koos nimedega teistpidi pöörata?

Juba kasutusel.
Igati loogiline nime kuju:
Katta Maria Kasenurm ← Gebhard

ok, nimed on teistpidi, aga see märk seal vahel ei ole ju "päris" nool (alt+27), vaid ikka klaviatuurilt suurem/väiksem märk?

"Päris" noole üheks puuduseks tundub olevat see, et tavalise suurusega kirja puhul ei paista see kuigi hästi välja.

Ju ei tulnud siis veel "päris noole" peale, ei teadnud ka, et < võib mingit segadust tekitada :)

Ma arvan, et kordi olulisem, kui kuidas nimesid noolekeste abil ühendada, on siiski kõik kasutatud nimevormid (nt. Allisson, Allison, Hallison, Hallisson) ritta panna - erinevatel aegadel ja/või erinevates raamatutes on erinevad ja asjade korrastamise ajal võisid lähisugulased saada erinevad nimed, ehkki algselt sama nimi ...
aga veelgi olulisem on ära märkida SÜNNIKOHT ja märkida viit algallikale (kuivõrd ajaloolistest profiilidest suurim osa on pärit Saagast, siis see ju lihtne ...).

Aga kuhu see algallika viide märkida?

"about me"
nt: Jaan Allisson

Igati nõus viidete vajalikkusega, ilma allikateta on teie sugupuu poolik! Ja viited Saagale peaksid olema kindlasti täpsed, st rohelise raamiga.

Viidete paiknemise koha osas on olukord veidi keerulisem, sest Geni ei ole selles osas eriti mõistlik. On olemas küll vaheleht (tab) Allikad (Sources), kuid see ei võimalda Saagale lingiga viidata. Seetõttu olen ka mina üldiselt pannud viited, kui neid ei ole liiga palju, about me kasti. Tegelikult aga peaks seal olema hoopis ülevaatlik jutt inimese kohta, mitte lingirägastik, sest see on nähtav ka puu vaates.

Seetõttu olen kasutanud rohkete viidete puhul võimalust viidata konkreetsete sündmuste juures, need on nähtavad timeline vahelehel. Ilmselt on mõistlik about me kasti lisada märkus, et rohkem infot on sündmuste juures, minu kogemuse järgi ei taipa inimesed muidu sinna vaadata.

Sünni- ja muude kohtade märkimine on samuti keeruline teema, kuid samas ülimalt oluline. Ise olen praeguseks jäänud järgmise praktika juurde. Näiteks kui sünnikoht on Lehmjal, siis võtan lahti Edit location details ja märgin esimesele reale place name "Lehmja (Rosenhagen), Jüri khk", teisele reale country "Estonia" ja kolmandale reale state/province "Harjumaa". Kihelkonna puhul ma saksakeelset nimekuju ei pane, aga mõisate ja valdade puhul on sellest suur abi. Kindlasti tuleb need väljad täita Edit location details vaates, mitte üritada sisestada otse place of birth väljale! Kui kasutada veebilehitsejana Chrome'i, siis pakub ta juba sisestatud nimesid järgmine kord ise ja tööd on hulga vähem.

Isikunimede osas ma sellist praktikat, kus kõik teadaolevad kujud + muud eluloolised andmed üritatakse nimeväljale kirja panna, ei poolda. Tuleks ikka üks nimekuju välja valida (kuigi see võib olla keeruline ja vaidlusi tekitav) ja ülejäänud panna nickname väljale. Geni otsib ka nickname väljalt!

Viited! :)

Jah, minul ongi osaliselt selline poolik töö :) Nimede kahtlused, vahel aastatega etc. Aga pere on ka laiali: Eesti/Rootsi/Norra/Saksamaa/Šveits/Austria/US/Kanada/Lõuna-Aafrika/Austraalia/Jaapan (!?) jne. Otseste allikate uurimine läheb üsna kõveraks ja keeruliseks.

Ise märgin profiile näiteks nii, seal kus infot on leida:

------------------------

Place Name: Skrädarns
Country: Estonia
State/Province: Sutlep
City: Nõmküla
County: Lääne County

+ lisan veel elukoha 'Overview' > 'About', kui tean:

Living Residence

Homestead / Farm: Peters
Township / Village: Dirslätt
State / Province: Sutlep

Helene Lena Pöhl
http://www.geni.com/people/Helene-Lena-P%C3%B6hl-Engman-J%C3%BCrgen...

------------------------

Siin ma ei ole veel RA/Saaga jöudnud, aga katsun ikka midagi konkreetset alati pakkuda kui olen leidnud mingi text/etc mis saaks profiili kvaliteeti pisut tösta ja huvitavamaks teha:

Hans Pöhl
http://www.geni.com/people/Hans-P%C3%B6hl-Po%C3%ABll-Poel-P%C3%B6el...

------------------------

Wikipedia references anyone? :)

Anders Fredrik Beckman
Anders Fredrik Beckman

Sven Isak Danell
Sven Isak Danell

------------------------

Teil on Eestis väga kena RA/Saagat kasutada, ei ole veel jõudnud seda 100% korralikult ära õppida aga lõpuks pean ju ikka tegema - parem varem kui hiljem - fakt või väljamõeldis. Ise valid :) Kuigi et kõik sellised 'riistad' juba olemas, arvan et paljudel pole viidete liitmine lihtsalt üldse plaanis või silmapiiril.

Meil Rootsi uuriad & teadlased kasutavad tihedalt CD-ROM'e, pakkutud "The Federation of Swedish Genealogical Societies" ja "Swedish National Archives (SVAR)" käest, näiteks:

* Swedish Death Index 1947-2006 (2007) [Sveriges dödbok 1947-2006]
* Buried in Sweden (2008) [Begravda i Sverige]
* All people living in Sweden in 1890 (2003) [Sveriges befolkning 1890]
* All people living in Sweden in 1970 (2002) [Sveriges befolkning 1970]
* All people living in Sweden in 1980 (2004) [Sveriges befolkning 1980]

Kas on olemas midagi sarnast Eesti kohta?

Saaga on ju rohkem 'primary source' ja nimetatud Rootsi asjad 'secondary sources'. Lingistiku ei saa seal otse pakkuda, aga väga kerge, kiire ja mugav igatahes kasutada X-ref'ideks jne - kui olemas on :) Kui kellegil abi vaja mingit Rootsi pere otsa või asja välja uurida/kontrollida, aitan hea meelega.

Tervitades,
Olav

Oh, ega ma nüüd nii kriitiline ei tahtnud olla, õige töö on ju alati poolik ja vajab täiendamist :) Ja mul endal on suurem osa viiteid endiselt ainult BK-s, pean häbiga tunnistama.

@olav Eestis selliseid andmebaase digitaalsel kujul küll olemas pole.

Aga kes veel ei tea, siis kalmistud.ee on olemas enam-vähem kõik Tallinna erinevatesse surnuaedadesse maetud inimeste andmed ja paljudel ka hauaplatside asukohad kaardil. Mõnedel ka sünniaeg. Kui sellise andmebaasi saaks ka mujal Eestis olevate surnuaedade kohta, oleks küll sugupuu-uurija unistus täitunud.

Aga kui rääkida viitamisest, siis viitamine akadeemilises maailmas ei tähenda, et peaks olema internetilink. Kui mingeid andmeid lisada, siis viiteks kvalifitseerub palju erinevaid asju. Kui on tegemist näiteks raamatuga, siis kirjutatakse raamatu nimi, ilmumisaasta, autori nimi ja lehekülje number.
Võib ka kirjutada: Allikas: Mari Kuusk jutustas aprillis 2010.

Teoreetiliselt peaks inimesed, kes sugupuu juures mingeid erilisi märke vms oluliste andmete kirjutamisel kasutavad, kirjutama ka "sõnastiku". Näiteks oma profiili juurde. Siis saaks teised ka aru millise loogikaga nooled ja sulud jms tekib.

Sõnastiku kirjapanek on hea mõte! Häda on küll selles, et andmete sisestamise trendid muutuvad nii kiiresti, et ei jõua kogu andmebaasi kuidagi ühtsete reeglite raames hoida...

Muidugi ei tähenda viitamine ainult linki Saagale ja ka viide "vanaema rääkis" on ju suguvõsa-uurimises täiesti aktsepteeritav. Ma pidasin silmas seda, et kui andmed on ikkagi Saagast saadud, siis võiks neile ka sellise viite panna, mis arvestab Geni kui interneti-keskkonna olemust. Tavalises kirjalikus tekstis oleks ju korrektne viidata hoopis säiliku leheküljele, mitte pildi numbrile.

ma olen näinud (mitte küll genis) ka viita "info internetist" ... et see on ju siis samuti, pisut paraboolselt küll, "akadeemiliselt korrektne" ...

sõnastik? trendid!? terminoloogia, sümbolid, nimede esitamine, põhiandmed on ju genealoogia nimelise ajaloo abiteaduse puhul kokku lepitud, julgeks isegi öelda, et ammu. minu teada isegi publitseeritud maakeeli. viidata küll ei oska.

EGeS'il näikse võimalusi ja väljakutseid, et mitte öelda tegematajätmisi, olevat ...

@Sirje + "Eestis selliseid andmebaase digitaalsel kujul küll olemas pole."

Võiks siin suurem ettevõtte, kõva töö & tulevik kasum tekkida Eesti Genealoogia Seltsile, või teistele :P Saan aru et kindlasti on seda kusagil juba mõeldud ja räägitud. Rootsis sellised plaadid lähevad ca. 500-900 SEK @ 'The Federation of Swedish Genealogical Societies'. On ka teisi firmasi kes igasuguste genealoogia teemadel pakendatud produktsioone teevad (sõjaväelaste-, seppa-, meremeeste- & väljarändajate registrid jne). Küll siis inimesed ikka tahavad neid kätte saada ja ostavad ka - kirikute ja teiste vanade dokumentide uurimine on Rootsis paljudele lihtsalt liiga võõras territorium + aeg = raha - teada tahab, aga mitte liiga palju pingutada :) Lõpuks jääks asjadest iseseisvalt väga uhked ning kasulikud kultuuri & ajaloolised dokumendid - kui mitte midagi muud.

Mõned taolised andmebaasid on siiski olemas ja tegemisel.
Ise teen vaikselt Rapla kirikuraamatute kohta andmebaasi
http://www.esivanemad.pri.ee/rapla/

olemas on veel Hageri kirikuraamatute andmebaas
http://www.esivanemad.pri.ee/hageri/
ning kunagi tuleb midagi taolist ka Juuru kohta.
Muidugi kui leiaks rohkem inimesi kellel oleks aega ja viitsimist neid kirikuraamatuid ümber kirjutada siis jõuaks need andmebaasid kiiremini valmis.

Mulle meeldib küll palju enam kirikuraamatutes tuhlata kui mingites valmis registrites otsinguid teha. Ütleks isegi, et mulle praegune asjade seis meeldib, et algdokumendid on kättesaadavad ja registreid, noh, umbes parasjagu. Personaalraamatute nimeregistrite eest muidugi olen tänulik.

Olav, eks Saaga võiks ju ka kasumit teenida, põhimõtteliselt; kui neil tahtmist oleks, aga mis mõte sellel oleks.
(Isegi Genil on juba päris palju andmeid kogutud)

Boh jaa Saaga on tõesti üks väga hea koht oma suguvõsa ja üldse eellaste uurimiseks, sealt saab nii paljugi huvitavat oma perekonna kohta teada.

Sõbrad :)

Enda meelest on alati hea & konstruktiivne kui on alternatiivsed võimalused & igasuguseid vahendeid olemas - ning nende vahel oma vaba valik. Tänases olukorras ei ole meil mingeid suuremaid tööriistade valimisi üldse vaja teha. Et mingisuguseid 'mitte olevaid' võimalusi ära valida, oleks üldiselt pisut vara.

Saan loomolikult ka aru seda uurimislõbu & pildistatud kirikuraamatute otsimise romantikat/nostalgiat. Keegi ei taha just otse "külma infot" kiiresti leida või uurida. Paradoksaalselt aga siiski istume siin hulkadeviisi ja lisame andmeid ühte suurte andmebaasi & teeme ehk ära seda mis võiks olla järgnevate põlvkondade huvi. Lõbu sellele kes otsib & leiab täna.

Hobusevankriga reis Pariisi oleks täitsa kindlasti huvitavam kui autosõit. Vahel on meil reisutee magusam kui desstinatsioon, ja võib-olla pisut nii 'alati' olnud.

Edu & jõud teile kõigile!

Tervitades,
Olav

ma ei tea, kas olete vaadanud neid Mardo viidatud andmebaase - raske on mitte öelda, et need on parimad, mis olla saavad. minu õnneks on 50% mu eellastest Hagerist ja ma olen sealt üles leidnud oma 1715 abiellunud eellased, ilma selle andmebaasita oleks suguluse tõestamiseks vajaliku materjali kokkuajamiseks kuid, et mitte öelda aastaid, lappamist ning kontrolli puudulikkuse tõttu oleks endiselt hüpoteetiliseks jäänud.
ma ei ole neid Olavi nimetatud Rootsi andmebaase näinud-katsunud, aga kaudse vaatluse tõttu saan aru, et seal on kirjas küll kõik inimesed ning päris palju andmeid nende kohta (rootsis näikse olevat võimalik sms tellida suvalise inimese eelmise aasta sissetulekuga - prrr), samas puuduvad andmed perekondliku sideme kohta ...

@Märt
see pole mitte veel ideaalne.
hea oleks siis, kui,
- dokumendile (aka SAAGA) saaks peale märkida eraldi kihina transparent ruudu ;
- sellele ruudule klõpsides saaksid viite andmebaasidele ja puule (aka Geni);
- andmebaasis (algdokumendi registris) isikule klõpsides näeksid millistes muudes dokumentides on isik veel märgitud;

vot kui sihksel kujul keski ära teeks- siis näeks algdokumentidel ära ,millised isikud juba on andmebaasi sisestatud ja millised mitte. Massiline oma tasku märkmete tegemine jääks olemata ning raffa jõud oleks ühendet.

Mina lisaks ka mõned kommentaarid Henn Sarve väljapakutule

Esiteks punkt kolm ( Lisanime (middle name) kasutame erandina (see ei paista puu vaates välja) - sellest ma polegi aru saanud, millisel puhul oleks seda otstarbekas kasutada. Kas see on mingi hüüdnimi siis või? ... ma mõtlen kui sugupuus see niikuinii näha pole, siis ilmselt mitte ametlik nimi.

4. (Soovi korral võib lahkesti kasutada lõpuliidest (I, II, III, sen, jun)) - Mina ei soovitaks seda kasutada, sest uurisin ise kunagi ja jõudsin ühe esiisani, kes oli Thomas Eck. Läks aega mööda ja sain teada, et tema isa oli ka Thomas Eck. siis nimetasin ühe jun. ja teise sen. Lõpuks andmete lisades selgus, et esivanemaid Thomas Eck´e on mul koguni 5 ja jätkub see ahel kõrvalharudes rõõmsalt edasi. Probleem on selles, et kas otsing genis tunneb võimalikud isikute samasused sõlumata järellittest ära või mitte? Kui ei tunne, siis ei soovitaks ka kasutada.

8. Nimemuutused abiellumisel. Mina arvaks, et kui naisterahvas on olnud vähemalt kaks korda abielus, siis võiks see family name pigem tühjaks jääda. Mehed on tal niikuinii näha ja sünninimi on tema enda puhul kõige olulisem (mis puudutab päritolu).

... aga hoopis suurem probleem on kui abielludes on mees naise nime võtnud. Või kui pole üldse abiellumise järel keegi nime muutunud või on võetud kolmas nimi.

@Assar

Puu vaates > Preferences > Names > Show middle names
ja näeb kenasti puus lisanime (Middle name'i). Ei näe küll mingit probleemi Middle name lahtri kasutamisel, pigem teeb just nimede statistika osa paremaks, kuna arvestab sellisel juhul mõlemat eesnime eraldi, mitte koos kui ühte nime.