Is your surname Loorits?

Connect to 653 Loorits profiles on Geni

Share your family tree and photos with the people you know and love

  • Build your family tree online
  • Share photos and videos
  • Smart Matching™ technology
  • Free!

Andres Loorits

Birthdate:
Birthplace: Holstre vald, Viljandimaa
Death: September 04, 1941 (71)
Tallinn (südamenõrkus)
Place of Burial: Tallinn, Harjumaa
Immediate Family:

Son of Jaan Loorits and Kärt (Kert) Loorits
Husband of Liisa Loorits
Father of Aleksander Loorits; Oskar Loorits and Artur Loorits
Brother of Ann Tomson; Jaan Loorits; Mari Kukk; Hans Loorits; Epp Loorits and 2 others
Half brother of Mari Oja

Occupation: ühiskonnategelane
Managed by: Henn Sarv
Last Updated:

About Andres Loorits

Aastatel 1936-1940 oli ajakirja "Maaomavalitsus" toimetaja. Tema sulest on ilmunud teosed "Vallaomavalitsuste võimkond ja kohused" (1922) https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?68048. ja "Vallaomavalitsuste arvepidamine" (1928)

http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=1899

Kultuurilooline haud - http://www.kalmistud.ee/g335/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplat...

Andres Loorits (1869 – 1941) omavalitsustegelane Sünd. 30.11.1869 Holstre v. Surn. 04.09.1941 Tallinn AL sündis Viljandimaal käsitöölise (ehitusmeister) paljulapselises peres, otse rukkirabamise ajal. Ema ei rõõmustanud eriti järjekordse uue suu üle. Sündinud poiss oli aga tugev ja terane. AL ristiisa oli tuntud ärkamisaja tegelane ja Aleksandri –kooli liikumise algataja Jaan Adamson, viimane tahtis poissi lapsendada, aga suri ootamatult enne kui seda teha jõudis. AL õppis Holstre-Pulleritsu vallakoolis, Paistu khk-koolis (siin oli poisi õpetaja helilooja Fr.Säebelmann) ja Põltsamaal Eesti Aleksandri-linnakoolis, mille lõpetas esimese lennuna 1890. Selle asjaolu üle olid Holstre mehed eriti uhked, et Holstre poiss oli esimene, kes nende alustatud rahvuslikust koolist esimese tunnistuse sai, sellega oli ka pois ristiisa J.Adamsoni unistus täidetud. AL õppis veel Varssavis sõjaväe telegraafikoolis. Oli 1891-94 tsaariarmees sõjaväe telegrafistiks-instruktoriks. Hiljem teotses vallakirjutajana Taageperas ja Suure-Kõpus. Just viimases kohas võttis AL agaralt osa kohalikkude seltside asutamisest ja juhtimisest. Oma sellealases töös oli ta vastuolus mõisaomanik A.von Strykiga. Samal ajal oli ta ka Viljandis põllumeesteseltsi abi-esimees 1907-10 ja 1912-14, ja esimees 1911. . Oli Viljandi harisusseltsi asutaja ja juhatuse liige. AL oli tegev I II ja III Vene riigivolikogu valimistel. Viljandimaa valdade esindajana võttis osa 1906.a. osa Liivimaa kubermangunõukogust. 1917.a. märtsirevolutsiooni järel oli AL Viljandimaa valitsemiseks moodustatud ajutise komitee liikmeks (AL tuli Tartus käia, siin sattus vastuollu J.Tõnissoniga, kuna AL pooldas Eestis ühe kubermangu loomist, JT pooldas aga kahte kub-u), hiljem kohaliku maakonnanõukogu liikmeks ja maavalitsuse sekretäriks kust ta aga enamlaste poolt 1917.a. detsembris tagandati. Enamlased vangistasid ta , viisid ta KRESTÕ vanglasse Petrogradis aprillini 1918. Peale saksa okupatsiooni nev-s, 1918, korraldas AL Ajutise Valitsuse ülesandel Viljandi maakonna valitsemist. Ta oli sekretär ja juhatas ühtlasi maakonnavalitsuse rahandus, hiljem admin. osakonda kuni 1921.a-ni. AL oli ka Asutava Kogu liikmeks esseeride rühmas. AL pettus poliitilises elus lokkava erakondlikkuse, üksteise materdamise ja väiklase nääklemise õhkkonnast. Ta taandus avalikust poliitilisest elust1922, astudes siseministeeriumi teenistuses, oli ministeeriiumi admin. osak. omavalitsusasjade juhataja abi 1926-31, seejärel maa-asjade juhataja kuni pensionile minekuni 1935.a. Oli omavalitsuste osakonna nõunik 1935-36.. AL oli ka E-Maaomavalitsuste Liidu peasekretär ja liidu nõunik 1936.a-ni. AL oli vaatamata politilistele kirgedele lugupeetud ja tunnustatud oma erapooletuse, aususe ja suure asjatundlikkuse tõttu omavalitsuse alal. AL on avaldanud tuumakad raamatud VALLAOMAVALITSUSTE VÕIMKOND JA KOHUSED (1922), VALLAOMAVALITSUSTE ARVEPIDAMINE (1928) OMAVALITSUSTESSE PUUTUVATE SEADUSTE, MÄÄRUSTE JA KORRALDUSTE JUHT (1929). Kirjutas ka POSTIMEHES ja oli ajakirja MAAOMAVALITSUS toimetaja a-st 1936. AL abiellus 1898.a. kohaliku kõrtsimehe tütre Liisa Leesment´iga. Neile sündis kolm poega : Aleksander L, ajakirjanik, muusikateadlane ja kodu-uurija, teine poeg Oskar L, Eesti tuntuim folklorist, esimene rahvaluule doktor TÜ-s, emigreerus 1944.a. Rootsi. Kolmas poeg oli Artur. Õppis TÜ-s geograafiat ja keemiat, töötas kaua Haridusmin-s, Loodusmuuseumis, siis aga isikukultuse ajal töötas müürsepana, kust siirdus pensionile. Andmed: K.Laane ERAARHIIV, EBL täiendusköide, Tallinn/Tartu, 1940;

Surmakuulutus. Linna Teataja (Tallinn : 1941) nr.2 | 7. september 1941 | lk 2 : http://dea.nlib.ee/v4/fullview.php?pid=s195938&nid=232553&frameset=1

http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EELKKA.69.1.9:1739?69,211,910,382,0

view all 15

Andres Loorits's Timeline

1869
November 18, 1869
Holstre vald, Viljandimaa
1894
1894
- 1897
Age 24
Taagepere vald
1897
1897
- 1917
Age 27
Suure-Kõpu vald
1899
April 15, 1899
Suure-Kõpu vallamaja
1900
November 9, 1900
Suure-Kõpu v., Viljandimaa, Eesti (Estonia)
1902
September 23, 1902
Suure-Kõpu, Viljandimaa
1918
1918
- 1921
Age 48
Viljandi maakonna administratiivosakond
1922
1922
- 1935
Age 52
Siseministeerium