Eesti sõjaväelased

Siia projekti soovime Genist kokku koguda tuntumaid Eesti sõjaväelasi läbi kõigi ajajärkude.

Palun ärge lisage siia Suure Isamaasõja aegseid NSVL/ENSV ohvitsere (kes ei eelmises EWs/EVs (1918-1939) ega taastatud EVs (1991-) sõjaväelased ei olnud) - neid ei saa me kuidagi Eesti sõjaväelasteks nimetada.

• Sõjaväelased
• http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_ohvitseride_%C3%BClendamine_24._...
• Eesti VR kavalerid II Maailmasõja ohvrid
• Eestlastest kavaleride elulood I Maailmasõjas
• Ohvitseride andmekogu
• Eesti Vabariigi kaadriohvitseride saatus 1938-1996. Vello Salo (Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riiklik Komisjon, nr.8).Tartu,1996.lk40
• VABADUSRISTIGA VÄÄRISTATUD EESTI OHVITSERID, KES JUHTSID KAITSELAHINGUTES EESTI VÄEOSI http://www.hot.ee/vaikal/ajalugu-11a.html
• http://www.okupatsioon.ee/et/andmed-ja-nimekirjad/327-hukkunute-nim...
• Eesti lennuüksuste lendurid Liibavi ja Pärnu lennukoolis http://www.kool.ee/?7617
• Eestist lahkunud isikute kartoteek http://www.ra.ee/dgs/explorer.php?tid=174&iid=110702859270&tbn=1&ls...
• Fotis; 5. Jalaväepolk: õppused, spordivõistlused, kasarmud jne http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=666348
• Apostliku õigeusu kirik » Sõjaväeosade kogudused http://www.ra.ee/dgs/explorer.php?tid=33&tbn=1&lev=yes&hash=7645bf4...
• Komi ANSV vangilaagrites kinnipidamisel surnud inimeste nimekirjad (algus) http://forum-slovo.ru/index.php?topic=646.0;imode
• Estonczycy w Waffen-SS https://books.google.ee/books?id=_7_12WWOmuQC&pg=PA131&lpg=PA131&dq...
• Tallinn - Nõmme Omakaitse meestest fotosid http://www.rindeleht.ee/foorum/phpBB2/viewtopic.php?f=3&t=11358
• Eesti ohvitseride ülendamine 24. veebruaril 1934 http://vikipeedia.ee/Eesti_ohvitseride_%C3%BClendamine_24._veebruar...
• Laevad ja meeskond, mis hukkusid 2 MS http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?t=675
• AUMÄRGID Eesti kaitseväes http://wabariik.rindeleht.ee/6/6.html
• Ülendusi sõjaväes. Vabariigi presidendi käskkiri relvastatud jõududele. 23 veebruar 1940 http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=maahaal19400223.2.39
• Märk sümboliseerib kooli kaadri ja koolist läbikäinud isikute valmisolekut võidelda vaenlasega ja kaitsta kodumaad (mõõk ja kilp) vaenlase eest üksmeelselt (märki ümbritsev pärg) nende teadmiste ja oskustega, mida levitab kool (leegitsev tungal ja valguskiirte poolring) oma loomispäevast saadik (kuupäev 20. V 20). 1936. aastal reorganiseeriti Allohvitseride kool Lahingukooliks http://wabariik.rindeleht.ee/6/ak/ak.html
• http://dictionnaire.sensagent.leparisien.fr/Eesti_ohvitseride_%C3%B...
• * https://dea.digar.ee/page/vabaeestisona/1998/02/26/5 Nr. 9, neljapäeval, 26. veebruaril 1998 VABA EESTI SÕNA 5. Algus 3. Neist, kes langesid Eesti iseseisvuse eest https://dea.digar.ee/?a=d&d=vabaeestisona19980226.1.3&e=-------et-2...

...... Õnneks oli Tartu Ülikooli professor Herbert Lindmäe võtnud oma südameasjaks andmete kogumise langenute kohta ja käinud läbi kogu saadaoleva trükitud ja trükkimata materjali. Tema nimestikus seisis 1996.a. alguses ümmarguselt 4700 nime. Repressiivpoliitika Komisjon trükkis need ära ettevalmistava lühinimestiku kujul, mis jagati tasuta välja ESTO 96 ajal kõigile neile, kes lubasid andmeid saata. See nimesük saadeti ka kõigile võitlejate ühingutele ja muudele organisatsioonidele, kust võis loota täiendavaid andmeid. Nüüdseks ongi saabunud andmeid ligi 2000 langenu kohta, nii et praegu on Tartus käsil PRO PATRIA nime kandva langenud vabadusvõitlejate raamatu trükkitoimetamine, mis saab teoks tänu Eesti Ohvitseride Keskkogu USA-s toetusele trükikulude osas. Kas saame siis nüüd juba täieliku langenute nimestiku? Kahjuks veel mitte: liiga palju võitlejaid, kes võiksid tunnistusi anda, on juba meie hulgast lahkunud. Eesti perekonnaseisuametite registrid on ikka veel korrastamisel, sõjaväeüksuste ajalugu, kus võitlesid eestlased, ootab alles uurimist. Eriti palju raskusi on Omakaitse andmetega, kes oli n.ö. esimene ja viimane kodumaa kaitsmisel.

1944.a. sügisel ei jõudnud isegi taganevad Saksa üksused oma kaotusi kirja panna, mis siis veel rääkida kohalike vastupanugruppide langenutest. Nii saabus näit. mõni päev tagasi teade, et Itn. Anton Tasa langes 1944.a. augustis Reolasoo küla Ivani talu lähistel koos kuue kaaslasega, talu peremees Karl Aadusoo mattis kõik kohalikule Kivikalmele, ltn. Tasa ema mattis hiljem poja ümber Rakke kalmistule. Kas see ümbermatmine on jäädvustatud rakke kalmistu registris? Kas register on säilinud ja kus? Kes oskaks aga öelda kuue langenu nimed? Või ka ainult Itn. Tasa sünnipäeva? Kõigi niisuguste üksikasjade väljaselgitamine nõuab aega.

Esialgu puudub aga sünnipäev ümmarguselt 2000 langenu puhu], s.t. ligikaudu kolmandikul üldarvust. Sellepärast saadab PRO PATRIA raamatut palve paranduste-täienduste saamiseks ning töö kestab edasi, kuni selgus käes. Repressiivpoliitika uurimise komisjon kavatseb saabuvad täiendused lisaköitena välja anda. Relvastatud võitlustes langenute arvu

Järg 5. lk: https://dea.digar.ee/page/vabaeestisona/1998/02/26/5 Nr. 9, neljapäeval, 26. veebruaril 1998 VABA EESTI SÕNA 5
https://dea.digar.ee/?a=d&d=vabaeestisona19980226.1.5&srpos=43&e=--...

Neist, kes langesid Eesti iseseisvuse eest kohta on tehtud mitmesuguseid oletusi; prof. Lindmäe arvates võis see olla 8-9000. Uurimistöö käib edasi ka kõigi teiste rahvastikukaotuste asjus. Huvitaval kombel hakkas läinud aasta detsembris E.V. Prokuratuurile saabuma Moskvast rehabilitatsiooniteateid ' Venemaa vanglates surnud E.V. kodanike asjus. 12. veebruarini 1998 oli neid laekunud 14 isiku kohta: Joh. Karu, Martin Kauber, AI. Lanno, Adolf Mere, Valerian Pikkat, Kurt Prees (E.V. kaptenmajor), Jaan Raudsepp, Võid. Rciljan, Illarion Rõmdzenko, Semjon Tahvonen, Viktor Tallmeister, Josif Tappi, Georg Truvor ja Joh. Vähi (end. peaminister Vähi sugulane). Nende saatuse kohta puudusid Eestis andmed nagu ikka veel paljude muude kohta. Nüüd on aga võimalik neid Venemaalt välja nõuda.

Üheks tähtsaks uurimisobjektiks, mida sobib Vabariigi aastapäeva puhul mainida, on omaaegsete E.V. kaadriohvitseride saatus. Need mehed olid valmis juhtima relvastatud võitlust N. Liidu vastu, kuid väga paljud neist hukkusid selle asemel Norilskis ja teistes laagrites. 1940.a. kaadriohvitseride nimekirjas seisis 1641 meest. Nende saatus on praeguseks selgunud sel määral, et käesoleval aastal võib loota ka neid käsitleva raamatu ilmumist. Ent paljudest pärinevad viimased andmed sõja-aastatest.

1944. a. septembris viibisid major Valdo Veske ja n-ltn. Arnold Koiga Tallinnas, Itn. Joosep Amor Paldiskis, n-ltn. Karl Kurs Karusel, ent mis sai neist edasi?

Kpt. Richard Riitsaar olevat langenud 1944.a. Võru lähedal, kuid täpsemat me ei tea.

Kas major Juhan Purga langes alles 1945. sügisel Kilingi-Nõmmel või on tegemist ainult kuuldusega?

Kus langesid kaptenid August Vahar ja August Õunas, n-leitnandid Annus Palm ja Artur Tammaru? Kuid paljud on ka pärast sõda Läänes “kaduma läinud”. Nii viibis 1946.a. alguses Zedelghemi vangilaagris maj. Rudolf Kukeste, kuid see on viimane teade temast. Ltn. Hendrik Kärner olevat surnud Venetsueelas, n-ltn. Boris Tamre olevat asunud Uruguais. Kpt. Nigul Maanemaa (end. Peterson) pääses a. 1948 vene sõjavangist Saksamaale, ent sinna kaovad tema jäljed. Kpt. Johannes Pällrk (s. 1893) elas a. 1950 USA-s; kas ta suri seal? Kuhu jäi v-leitnant Alfred Pääbus, kes pidi a. 1944 üle Läänemere jõudma Rootsi? Komisjon tänab ette igasuguse abi eest. Aadress: Rahukohtu I, EE0001 Tallinn; faks (3727) 433-202. Vello Salo esimees=