Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind on auhind, mis antakse väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel. Keeleauhinna andmise algatasid 1988. aastal Väike-Maarja Keskkooli õpetaja Irma Sild ja Energia kolhoosi esimees Jüri Sild. Rudolf Rimmeli vahendusel pälvis algatus nii kirjanike kui ka keeleteadlaste toetuse.[1] Esialgu andis auhinda välja Energia kolhoos, seejärel toetasid seda Jüri Sild, Väike-Maarja vald ja Eesti Keele Sihtasutus. Alates 2004. aastast on see riiklik auhind, mille saaja määrab valitsus haridus- ja teadusministeeriumi komisjoni ettepanekul. Keeleauhind antakse üle 24. veebruaril. Iga laureaat istutab Väike-Maarjasse tamme. Auhinna suurus on aastatel 2004–2012 olnud 32 000 eurot (500 000 krooni).
- 1989 Henn Saari
- 1990 Hella Keem
- 1990 Erich Raiet
- 1991 Pent Nurmekund
- 1992 Rein Kull
- 1992 Valev Uibopuu
- 1993 Rudolf Karelson
- 1993 Uno Liivaku
- 1994 Nikolai Baturin
- 1994 Paul Saagpakk
- 1995 Lennart Meri
- 1996 Juhan Peegel
- 1997 Eduard Leppik
- 1998 Mari Must
- 1998 Huno Rätsep
- 1999 Tiiu Erelt
- 1999 Uno Mereste
- 2000 Ellen Uuspõld
- 2001 Ülle Viks
- 2001 Eduard Vääri
- 2002 Valdek Pall
- 2003 Mati Hint
- 2003 Helju Vals
- 2004 Viivi Maanso
- 2005 Haldur Õim
- 2006 Heldur Niit
- 2007 Kristiina Ross
- 2008 Mati Erelt
- 2009 Ilse Lehiste
- 2010 Ain Kaalep
- 2011 Tiit-Rein Viitso
- 2012 Mari Tarand
- 2013 Valve-Liivi Kingsepp