Artur Perna

Artur Perna VR I/3 (ka Arthur Perna; 3. mai 1881 Abja, Halliste kihelkond Pärnumaa – 28. aprill 1940 Tallinn) oli eesti arhitekt ja sõjaväelane (kolonelleitnant).

• Eestikeelne Vikipeedia
• Sünd vkj 21. aprillil 1881
• Sündis 3. mail (vkj 21.04) 1881 Abja vallas Abja mõisa kõrtsmiku pojana. Abiellus 20. oktoobril 1912 Sankt Peterburgis Salme Mägi´ga (1885–1982). Poeg Artur Pärna (kuni 21.02.1938 Arthur Perna) (1915– 1942?). Õppis Viljandi linna elementaarkoolis, Tartu Reaalkoolis 1900–1902, Riia Polütehnikumi arhitektuuriosakonnas 1903–1910. Korporatsioon Vironia liige.

Oktoobrist 1902 kuni augustini 1903 teenis vabatahtlikuna 89. Belomorski polgus Tallinnas, läbides õppekursuse. Septembris 1903 ülendati tagavaraväelipnikuks. Töötas 1910–1912 Peterburis arhitektina, seejärel Tallinnas, kus pidas koos K. Burman seenioriga 1913–1914 projekteerimisbürood.

Esimeses maailmasõjas teenis 1914. a augustist 11. sapööripataljoni telegraafiroodu nooremohvitseri, jaoskonna- ning rooduülemana. Ülendati alamleitnandiks novembris 1915. Osales lahingutegevuses Saksa, Austria-Ungari ja Rumeenia vägede vastu. Alates veebruarist 1917 teenis Tallinnas Peeter Suure Merekindluse raudteepataljoni roodu- ja pataljoniülema ning merekindluse raudteeülemana. Oktoobris 1917 omistati talle sõjaväe insener-arhitekti nimetus. Veebruarist maini 1918 oli Eesti Inseneriroodu nooremohvitser. Pälvis Stanislavi 3. ja 2. järgu, Anna 4., 3. ja 2. järgu ordenid.

Vabadussõja algul, 15. detsembril 1918 määrati sõjavägede liikumise jaoskonna ülemaks, kuid juba 28. detsembril 1918 sai temast Operatiivstaabi maakuulamise jaoskonna ülem. Mais 1919 ülendati leitnandiks ning juunis 1919 alamkapteniks. Nimetati 21. juunil 1919 Kindralstaabi Valitsuse maakuulamise osakonna ülemaks alates 1. aprillist 1919. Oktoobris 1919 ülendati kapteniks. Kuulus novembrist 1919 Vabadussõja Mälestusmärkide kavandite läbivaatamise ja hindamise komisjoni. Detsembris 1919 läkitati Sõjaväe Varustusvalitsuse ülema käsutusse ja nimetati jaanuaris 1920 Sõjaväe Korterivalitsuse ülemaks. Veebruaris 1920 ülendati alampolkovnikuks. Juulist 1920 kuni sõjaväeteenistusest lahkumiseni veebruaris 1921 Sõjaväe Varustusvalitsuse ehituse- ja korteriosakonna ülem. Senine auaste nimetati novembris 1922 ümber kolonelleitnandiks.

Vabariigi Valitsuse otsusega 12. maist 1920 annetati Kindralstaabi Valitsuse Maakuulamise osakonna ülemale, alampolkovnik Arthur Perna´le Vabaduse Risti I liigi 3. järk nr 337, “hinnates sõjalisi teenuseid, mis [ta oli] ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös”. Lisandus 75 000 marka ning Vabadussõja Mälestusmärk. Lõunanaabritelt sai Läti Karutapja ordeni 3. järgu, nr 1844/11.12.1924 ja Läti Vabadussõja Mälestusmärgi ning Läti iseseisvuse 10. aastapäeva mälestusmedali.

Jätkas pärast sõda tööd arhitektina. Projekteeris arvukalt hilisjuugendliku plastilise fassaadikäsitluse ja klassitsistlike detailidega elamuid ning esindusliku fassaadiga monumentaalseid ühiskondlikke hooneid Tallinnas ja mujal Eestis. Oli Tallinna Tehnikumi rajajaid ning õppejõud 1918–1919 ja 1919–1936, samuti Eesti Tehnika Seltsi erikursuste lektor. Osales Tallinna Linnavolikogu töös ning oli Tallinna abilinnapea 1921–1922.

Arthur Perna suri 28. aprillil 1940 Tallinnas Greiffenhageni haiglas ajurabandusse. Maetud Tallinna Rahumäe kalmistule.Poeg Artur Pärna mobiliseeriti 1941. aastal Punaarmeesse ning hukkus kinnitamata andmeil 1942. aastal Nõukogude Liidus ohvitseride muldonni põlengus.

http://www.lkok.com/detail1.asp?ID=1879

http://viljandibibli.blogspot.com/2011/03/3-mai-artur-perna-130.html

Politsei II jaoskond. Isikutunnistuste kontsud ...; TLA.186.1.127; 1921

Viimne rahupaik (Kultuurilooline haud)

passport - https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1.2.888:33