Glafira (Irja) Aarma ← Aleksandroff

http://www.syg.edu.ee/ajalugu/Irja_Aarma.html

Irja sündis Tiirimetsal toonase Tiirimetsa õigeusu kiriku köstri Aleksei Niidi peres. Hariduse omandas Tiirimetsa algkoolis ja Kuressaare Kõrgemas Tütarlastekoolis.

1906. a. suundus ta Alice Riks-Lullaga Venemaale guvernandiks. Selle tööga kogutud raha võimaldas neiudel mõne aja pärast sooritada kodukooliõpetaja eksamid Peterburi Pedagoogilise Instituudi juures. Teenitud raha ja teadmiste abil avasid nad Kuressaares Uuel tänaval Niidi-Riksu eraalgkooli (arvatavasti aastal 1908), kus õppetöö käis, erinevalt venekeelsest kroonu ja linna algkoolist, ka eesti keeles. Seal koolis töötas ta kuni abiellumiseni tolleaegse Saaremaa Kreisi lesestunud politseiülema Boris Aleksandroviga.

1918 põgenes perega Venemaale. Revolutsiooni ja kodusõja keerises jäi Boris Aleksandrov Venemaal kadunuks. Lisaks suri Irjaga koos Venemaal olnud noorem õde, õetütar jäi Irja hoole alla.

1921 opteerus Irja koos 5 väikese lapsega Eestisse. Narvast saatis ta viimaste kopikate eest Alice Riksule telegrammi: “Nälgas, närus, Narvas, Glaša”. Alice sõitis Narva ja ühiselt jõuti Saaremaale.

Seal asus ta taas tööle õpetajana, esialgu tööle Kaarma-Suure vallakoolis, seejärel Kuressaare Linna Algkoolis. Tema õpilased meenutavad teda kui ideaalset algklasside õpetajat. Irja Aarma oskas lastele läheneda, nendega rääkida ning oli lastepärane. Ta ei olnud mitte ainult õpetaja, aine edasiandja, vaid tegeles aktiivselt ka klassivälise töö organiseerimisega — juhatas näiteringi, korraldas ekskursioone. Õpetaja Aarma tunnid olid alati suure hoolega ette valmistatud ja ta kasutas endavalmistatud näitematerjali.

Irja Aarmal jätkus energiat mängida ka poolkutselises Kuressaare Teatris, kus ta oli silmapaistev vanaema karakterosade kehastaja. Eriti hästi tuli tal see välja A. Mälgu “Õitsvas meres”

1936. a. eestistas Glafiira enda ja oma laste perekonnanime Aleksandrov Aarmaks (vaid vanem tütar Niina ei soostunud perekonnanime muutma) ning uueks eesnimeks valis endale Irja.

Ta oli optimistlik, töökas ja elurõõmsa natuuriga vapper inimene, kes suutis taluda eluvintsutusi — mehe salapärane kadumine, õe õnnetu surm, viis väikest orbu ja toimetulek algkooliõpetaja suhteliselt kesise palgaga.

Kõrges eas kaotas Irja silmanägemise, kuid mõistus oli tal terane elu lõpuni. Ta suri 21. septembril 1976. aastal.

• Updated from MyHeritage Family Trees via brother James Woldemar (Vlademir) Niit by SmartCopy: Nov 22 2015, 8:38:47 UTC

http://entsyklopeedia.ee/artikkel/aarma_irja2

Personaalraamat; EAA.1937.1.448; 1922-1933: Saaga EAA.1937.1.448:22?933,1959,1059,673,0 (lk 18)