Helmut Pedanik

• Haukka grupp ,Helmut Pedanik ja tema vend Ain Pedanik "Põld" http://vikipeedia.ee/Haukka
• 12 mai 2015 postituses : Samal päeval hukati Leningradis ka teine Haukka grupi mees, alikers. Helmut Pedanik (sündis 28.4.1917 Pärnumaal). Osales Talvesõjas, võitles Norras sakslaste vastu, Jätkusõjas Soome armees kaugluures ja lõpuks Haukka grupis. Arreteeriti koos Meristuga 6.11.1944 Viljandimaal Rimmu vallas https://www.facebook.com/pages/Soomepoisid/642656495759897?fref=ts
• Foto https://www.facebook.com/photo.php?fbid=425936340901773&set=p.42593...

Aastal 2011 ilmus Mai Krikk sulest raamat " Voldemar Särak ja luuregrupp "Haukka""

• Haukka (soome keeles 'Kull') oli 1943 Soome poolt loodud raadioluuregrupp, mis saadeti Saksa okupatsiooni all olevasse Eestisse. Grupi eesmärk oli koguda soomlastele infot, millal sakslased lahkuvad ning jätavad ehk Punaarmeele tee Helsingi peale vabaks. Samuti pidid nad Soomele teatama Saksa vägede võimalikust dessandist Suursaarele. Nad pidid ka pidama sidet Eesti Rahvuskomiteega ning koguma andmeid Eesti poole teel olevate Punaarmee üksuste kohta. Sellesse kuulus mõniteist eestlast. Grupi juht oli Leo Talgre, radistid olid Ustav Toom ja Toomas Rüütmann. Paadimees oli Georg Adams. Grupp püüdis edutult leida kontakti Briti sõjaväeluurega (SIS). Nad hakkasid sidet pidama Eesti vastupanuliikumisega ja vandusid truudust Otto Tiefi valitsusele. Kui sakslased taganesid, jäi Haukka grupp Nõukogude vastuluure silmusesse. Haukka grupp purustati detsembris 1944, varitsuses langes Leo Talgre. 28. detsembri öösel 1945 ründas NKVD väeosa Võrumaal Nursipalus Haukka luuregrupi meeste poolt koondatud metsavendade punkrit (Nursipunker). Langes üheksa meest. Haukka grupist on René Vilbre teinud dokumentaalfilmi "Kuum külm sõda: Haukka grupp" (esimene film sarjast "Kuum külm sõda"; 2005; stsenaristid Kiur Aarma ja Tiit Pruuli, idee autor Eerik-Niiles Kross).
• Haukka grupp on lugu mõneteistkümnest eestlasest luurajast, viiest luureteenistusest ja kolmest sõbrast, keda jälitasid ühtviisi nii Gestapo kui KGB. 1943. aastal loovad soomlased varjatult raadioluurerühma, mille nad Eestisse, sakslaste tagalasse saadavad. Sakslaste taganedes jääb luuregrupp nõukogude vastuluure silmusesse, reedetuna nii lääneliitlaste, Soome peamaja kui omade poolt http://www.filmiveeb.ee/filmid/726/Kuum-kulm-soda-Haukka-grupp/
• ...... Seejärel Soome naasnud, õppis Tarmo Meristu kuni suveni 1944 luurekursustel ja oli ka väljaõppel Suomussalme kaugluurepunktis. Juulis saadeti ta taas Eestisse, nüüd juba luurama sakslaste järele soomlaste jaoks. Tarmo Meristu ja teised „Haukka” grupi mehed sellega aga ei piirdunud. Juba eelmisel aastal Eestis salakorterite pidajaid värvates rääkis Tarmo Meristu Helmut Pedanikule: „varsti saadetakse Soome sõjaväest eestlasi salaja Eestisse, et takistada taganevate Saksa vägede poolt Eesti Vabariigi kodanike röövimist ja seejärel alustada relvavõitlust pealetungiva Punaarmee vastu, et taastada Eesti iseseisvus”. Ajalootormid olid tollal siiski tugevamad kui eesti meeste soovid ja tahe. Algul elas Tarmo Meristu valedokumentidega legaalselt Viljandis. Kas ja kuipalju ta luureandmeid kogus ning neid Soome edastas, selle kohta täpsem info puudub. Küll aga võttis ta ühendust nii Eesti Omakaitse ülema kolonelleitnant Arnold Sinkaga kui Eesti Vabariigi Rahvuskomitee inimestega, kellega arutati vastupanu võimalusi. Nõukogude võimu süüdistus selle kohta oli hiljem – jäi Nõukogude tagalasse ja valmistas ette ülestõusu Nõukogude võimu vastu. Tegelikult lõppes sügisel 1944 kõik – nii sõjaline vastupanu Punaarmeele kui ka side sõjast väljunud Soome luurega. Edasi tuli lihtsalt ellu jääda. Tarmo Meristu hakkas end varjama ühes Viljandimaa talus koos kahe samuti endise Soome luuraja Ilmar-Erik Jonase ja Helmut Pedanikuga. Samal ajal tabas Nõukogude vastuluure „Smerš” Eestisse saadetud Saksa luure agendi Benita Arro, kelle üheks kontaktiks oli Helmut Pedaniku vennanaine. Sealt alustades jõuti samm-sammult „Haukka” meesteni. 6. novembril 1944 astus nende varjumispaika Saksa luurajana esinenud tšekist, kes pettis ka majarahva ära. Luurajaid mitte, kuid oli juba hilja. Ilmar-Erik Jonas langes võitluses, Helmut Pedanik ja Tarmo Meristu võeti vangi. 8. veebruaril 1945 mõistis Leningradi rinde sõjatribunal Tarmo Meristu ja Helmut Pedaniku „kodumaa reetmise” eest surma. 11. mail 1945 viidi otsus täide. 47 aastat pärast vangilangemist, 6. novembril 1991 rehabiliteeris nad Eesti Vabariigi Ülemkohus. Tiit Noormets Riigiarhiiv Allikad: ERA 1.3.2794 (Tarmo Meristu välispassi toimik) ERAF 130.1.15260 (Tarmo Meristu jt. juurdlustoimik) Mai Krikk, Voldemar Särak ja luuregrupp „Haukka”, Tallinn 2011. Mart Laar jt., Soomepoisid – võitlus jätkub. II maailmasõjas Soome armees võidelnud Eesti vabatahtlike ajalugu 1939 – 2010, Tallinn 2010. Vabaduse eest. Soomepoiste lühielulood, Tallinn 1997. Põgenemine kodumaalt 1943 – 1944, Keila 2005. Eesti Kultuurfilmi kataloog 1933 – 1940 [i.k., i.a.] http://www.filmi.arhiiv.ee/index.php?is_inc=galerii&lang=est&separ_...
• PEDANIK, Helmut, Jakob s. 1917 Viljandi, arr. 17. 11.44 Tallinn, Allika 10-2, trib. 08.02.45 §58-1a, 19-58-2, 58-11; surmaotsus, surn. 11.05.45. [%C3%BCk] http://www.okupatsioon.ee/ru/-1996/193-p1-1996

Raamat "Vabaduse eest" lk. 246.

Raamat "Sõjasurmad aastatel 1939/1945" lk. 324.