
Baltic Teachers' Seminary, Baltijas skolotāju seminārs, Прибалтийская учительская семинария, Goldingeni seminar
Projekti eesmärk
Projekti eesmärgiks on koondada kokku aastate jooksul seminaris õppinud õpilaste ja õpetajate profiilid aidates seeläbi kaasa Balti Õpetajate Seminari õpilaste ja õpetajate ühtse eluloolise andmebaasi tekkele. Kuna seniajani on vähemalt eesti keeles seminari õpilaste kohta avalikku informatsiooni üsna napilt, siis võiks see projekt kaasa aidata ka seminariga seotud täiendava informatsiooni kogumisele ja levikule. Seda enam, et seminaril oli üsna oluline roll Baltimaade õigeusklike kooliõpetajate ettevalmistamisel. Projektis on oodatud osalema kõik, kes soovivad sellele eesmärgile kaasa aidata.
Seminari ajalugu
Balti Õpetajate Seminar avati Riias 1870. aastal ning allus Rahvahariduse ministeeriumile. Selle algseks eesmärgiks oli ettevalmistada õpetajaid rahvakoolide jaoks. Lõpetajad said kihelkonnakooli õpetaja kutse. Seminar kestis algselt kaks aastat, kuid õige pea pikendati õppetööd kolmele aastale ning 1878. aastal juba neljale aastale. Õppe keeleks oli vene keel, kuid selle kõrval õpetati ka läti ja eesti keelt. Kool andis õpetajakutseks vajaliku ettevalmistuse pedagoogilistes ainetes ning oskustes ja oli vahepealseks astmeks 4-klassilise linnakooli ja gümnaasiumi vahel. Lõpetamine ülikoolis edasiõppimise õigust ei andnud. Suurt tähelepanu pöörati vene keele ja usu, aga ka matemaatika, ajaloo ja pedagoogika õpetamisele. Umbes 2/3 õpilastest sai riiklikku stipendiumi.
1873. aastal võttis seminari koor osa esimesest Riia üldlaulupeost. 1879 valmis seminarile uus õppehoone Riias. 1886. aastal koliti seminar ümber Kuldīga linna, kus see tegutses kuni Esimese maailmasõja alguseni. Seminari õpilased osalesid aktiivselt ka 1905. aasta revolutsiooni üritustel. Pärast Esimest maailmasõda 1915. aastal evakueeriti seminar Tšistopoli (Tatarstan), kus see tegutses kuni 1919. aastani, mil nõukogude võim selle tegevuse lõpetas.
Balti Õpetajate Seminari hoone Kuldīgas aadressil Liepaja ielā 31/33 on kuulutatud vabariikliku tähtsusega ajalooliseks kultuurimälestiseks.
Seminaris õppis aastate jooksul kokku 1391 õpilast, kellest 365 jäid õpingud pooleli (sh 35 eestlast). Seminari lõpetas aastate jooksul kokku 1026 õpilast, kellest 773 oli lätlased, 129 venelast, 115 eestlast, 7 leedulast, 1 liivlane. Kuigi seminari eesmärgiks oli ette valmistada kooliõpetajaid, on seminari lõpetajate seas lisaks haridustegelastele palju silmapaistvaid kultuuri, poliitika ja ühiskonnaelu tegelasi, arste, juriste, vaimulikke, kunstnikke.
Allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Balti_Õpetajate_Seminar
Seminari õpilased
Sulgudes toodud lõpetamise aasta (* tähistatud õpingute pooleli jätmist). 1870-1877 3. aastane kursus, alates 1878 4. aastane kursus.
A
- Aaspere (1900)
- Aders (1877)
- Ahvenas (1879)
- Allik, Aleksei (1873)
- Andrejev (1889)
- Anso (1890)
- Anson, Hans (Anton) (1874)
- Arak (1876)
- Aru (1901)
- Aus (1877)
B
- Beljajev (1877)
- Berenstrauch (1896)
- Burka (1877)
D
- Djakonov, Mihkel (1893)
E
- Elb, Karl (Karp) (1889)
- Ernits, Konstantin (1888)
F
- Feodorov (1879)
- Fridolin, Jakob (1875)
- Frisch, Madis (1892)
H
- Hanser, Martin (1874)
- Hermann, Johannes (1880)
I
- Ird (1890)
J
- Janson, Aleksander (1892)
- Janson, Aleksei (1876)
- Janson, Anton (1874)
- Johanson-Pärna (Johanson), Jakob (1879)
- Jürisson, Andrei (1878)
K
- Kaart, Herman (1895)
- Kangur (1879)
- Kann (1879)
- Kartašov (1875)
- Kask (1890)
- Kauber (1894)
- Kees (1894)
- Kimmel, Tõnis (Dionis) (1894)
- Kippel (1892)
- Kipper, Aleksei (1873)
- Kivi (1900)
- Kivisilla (1899)
- Kollama (1896)
- Koit, Peeter (1877)
- Kost, Aadu (Avdei) (1897)
- Koževnikov (1886)
- Kriivel, Ado (1893)
- Kriivel, Anton (1894)
- Kriivel, Jaan (1900)
- Kriivel, Val. (1897)
- Kukk (1888)
- Kuldkepp (1891)
- Kuldsaar (1876)
- Kulgver (Kulbusch), Jakob (1894)
- Kuura (1895)
L
- Laur (1876)
- Lelle (1904)
- Lepik, Aleksei (1890)
- Lepik, Juhan (1879)
- Leo, Jaan (1892)
- Liinsoo (1902)
- Lindenberg (Lindeberg), Mihkel (Mihhail) (1873)
- Luks (1892)
- Luksepp (1878)
- Luts, Hans (Anton) (1872)
- Lõbas (1893)
M
- Martinson, Dionissi (1880)
- Martinson, Jaan (1890)
- Masso, Mart (1891)
- Masso, Nikolai (1888)
- Masso, Peet (1892)
- Mehike, Mihkel (Mihail) (1878)
- Meyer (1877)
- Mihkelson (1876)
- Murd, Aleksander (1880)
- Mutt, Jaan (1876)
- Männik, Aleksander (1889)
N
- Niit, Aleksei (1880)
- Niit, Mihkel (1873)
- Nõmm, Georg (1874)
O
- Oja (1897)
- Orgussaar, Jüri (Georg) (1879)
- Ottisson (1891)
P
- Paju (1877)
- Pallasma (1878)
- Palu, Aleksander (1894)
- Palu, Jaan (1891)
- Parts, Jaan (Joann) (1879)
- Pelberg, Jakob (1873)
- Piip, Ants (1903)
- Pilman (1888)
- Podrjatšik (1877)
- Prikmann, Jaan (Joann) (1888)
- Prooses (Prozes), Mihail (1877)
- Pukk, Madis (1872)
- Pumbo (1897)
- Puskar (1902)
- Põder (1893)
- Pääbo (1894)
R
- Raamot, Jaan (1894)
- Raudsepp (1876)
- Rahe (1880)
- Rea (1875)
- Reiman (1892)
- Reiss, Aleksander (1880)
- Reiss, Georg (1874)
- Rinnus, Elias (1876)
- Ronk, Aleksander (1879?)
- Ronk, Mihkel (1888)
- Rosin (1892)
- Rätsep, Karl (Karp)(1879)
- Rüütel (1888)
S
- Saalman (1891)
- Saar (1877)
- Salu, Mihkel (1875)
- Samofalenko (1892)
- Saveljev (1879)
- Sellin (1892)
- Sepp, Aleksei (1873)
- Sepp, Andrei (1890)
- Smolinski (1889)
- Soom (1880)
- Spekinski (1877)
- Stamm (1875)
- Stvolonski (1877)
- Suija (1876)
- Šuman (1877)
- Sutt (1875)
- Sõber (1889)
- Süld (1893)
T
- Tael (1893)
- Tamberg, Anton (1879)
- Tamberg, Jakob (1873)
- Tamm (Jurkat) (1877)
- Tamman (1891)
- Tarkpea, Aleksei (1895)
- Tarkpea, Jakob (1879)
- Tasane, Dionissi (1878)
- Tasane, Priidu (Irodion) (1873)
- Tauts (1905)
- Teiss (1880)
- Tempel (1905)
- Tesnov (1892)
- Tilling, Daniel (1872)
- Tobias (1890)
- Treiburg, Jakob (1892)
- Truusmann, Mart (Martin) (1876)
U
- Uusna, Mihkel (1873)
V
- Vaga (1899)
- Valdman (1880)
- Valk (1879)
- Valk (1891)
- Vana (1906)
- Vares, Tõnis (Dionissi) (1876)
- Varkel (1898)
- Veltman (1888)
- Vestman (1888)
- Viil, Aleksei (1875)
- Vilido, Jaan (1873)
- Volzin (1879)
- Välbe, Aleksander (1879*)
- Väli, Georg (1900)
Z
- Zenkov (1909)
- Zukov, Kondrati (1892)
- Zvetkov (1877)