Start My Family Tree Welcome to Geni, home of the world's largest family tree.
Join Geni to explore your genealogy and family history in the World's Largest Family Tree.
view all

Profiles

  • Georg Lembit (1897 - 1984)
    Sünd. vkj. 8.3.1897
  • Juhan Lembit (1903 - d.)
  • Maria Liivet (1905 - 1959)
    Sünnikuupäev v.k.j. 26.12.1904Cop. Jõõprest: Juhani T. Marie Lembit, wan. el. lut. 8.01.05 - vallaline. St. Jakobi
  • Daniel Toomast (1882 - 1961)
    :
  • Mari Puusild (1874 - 1901)
    Sünd_ PR_ Abielu eelteade_ Abielu_

Olete väga teretulnud projektiga liituma ja Jõõpre juurtega inimesi lisama!
Allpool on viited Jõõprega seotud arhiiviallikatele alates aastast 1604

Jõõpre talusid on esmakordselt Jeckeper nime all mainitud 1500-ndate alguses, 1571 Jöckinper, 1601 Jacke Perre. 1618. aasta vakuraamatus esineb juba Jäepära By küla nimena. 1624. aastal Japerra, 1662. aastal Jeppra küla. Nimi oli algselt kaheosaline: "jõgi/jõe perra" = jõe ääres.

Jõõpre riigimõis (Jaepern, Jäper, Jæper) asus Audru kihelkonnas, ajaloolisel Pärnumaal, Audru jõe keskjooksul. Lisaks Jõõprele paiknes kihelkonnas veel neli mõisa: Audru (Audern) rüütlimõis kui peamõis, Audru kirikumõis (Pastorat Audern), Lindi (Woldenhof) – Audru kõrvalmõis ja Võlla (Wölla) riigimõis. Jõõpre mõisa rajas 17. sajandi keskel Võlla mõisnik Johann I von Liphardt, mõisale kuulus tollal kolm küla: Mõisaküla (Jõõpre küla rööpnimi), Lavassaare ja Agasilla. Siinsed külad asusid jõgede-ojade kallastel või saarekestena kõrgematel kohtadel kesk soiseid rabasid. Elatuti peamiselt põllu- ja metsatööst. Jõõpre mõisahoone põles maha 23. detsembril 1915. Kuigi süütamises kahtlustati kohalikke elanikke, kedagi siiski süüdi ei mõistetud. Samale kohale ehitati 1935. aastal Jõõpre vana koolimaja. Mõisast on säilinud vaid aidahoone.

Kooliharidust on Jõõpres antud alates 1767. aastast.

Aadel ja rentnikud: 17. sajandi lõpust oli mõisnikuks salanõunik insener-kindralmajor Johann Friedrich von Liphardt, mõisas elas ka tema väimees, kapten Reinhold Friedrich von Taube, a Heringshof perega, 1724. aastast rentis mõisa poeg Magnus Johann von Liphardt ning hiljem pojapoeg, major Christer Wilhelm von Liphart. 1780 sai mõisa rentnikuks Audru mõisaomaniku vend major Karl Magnus von Kirchner, aastail 1814-1820 erulipnik Peter Albrecht Frey, kes andis 1828. aastal mõisa üle krahvinna Helena Alexandra von Steinheilile. Märtsist 1840 oli mõisa rentnikuks Peter Johann Frey Vee (Wehof) mõisast, kes lasi 1843. aastal ehitada uue härrastemaja. 1870-1881 oli mõisnikuks Friedrich Ludschuweit, 1882 läks mõis rendile eesti mehele Jaan Juntsonile ning 1900 lätlasele Aleksander Kerstenile (Kärstens), kes olla oma aja kohta edumeelne põllumees olnud. Viimasteks mõisnikeks (1911-1918) olid parun Wolter Arnold Frhr. von Stackelberg ja tema abikaasa paruness Margaretha von Stackelberg.

Kirik: 1636. aastal rajati Audrusse krahvinna Magdalena von Thurni eestvedamisel Liivimaa ja kogu Baltimaade esimene luterlik kirik, Audru Püha Risti kihelkonnakirik ning Audru kirikukihelkond eraldati Pärnu-Eliisabeti kihelkonna maadest. Kogudusse kuulusid ka Jõõpre elanikud. Praegune kivikirik ehitati puukiriku asemele 1677–1680 tuntud kirikuehitaja Magnus Gabriel de la Gardie patronaaži all.
☦︎ 1861 avati ka Jõõpres usuvahetusliikumise käigus õigeusu kogudus. Üks esimesi õigeusku siirdujaid oli vallakohtu kirjutaja Jürri Grauwerk. Mõisnik Frey peksis ta selle eest poolsurnuks. Grauverk viibis Pärnu ja Riia vanglates kolm aastat. Baltimaade kindralkuberneri sekkumise tulemusena ta lõpuks vabastati ja talle anti hüvituseks talukoht. 1879. aastal valmis Jõõpre Püha Suurkannataja Georgiuse Apostliku Õigeusu kirik.

Maausku eestlase pühakoda on läbi aegade olnud siiski mets. "Hiie koht oli Jõõpres Lawasoo järwe lõuna-õhtu poolse kalda peal, ühe kingu otsas, kuhu taewast üks salk tammesi olla tulnud ja sinna kaswama jäänud. Praegust kaswanud seal weel üks suur, wana tamm. See koht olla ümber ringi rahwale wäga püha olnud, kuhu weel hiljemal ajal ohwerdamas olla käidud." J. Jung. Muinasaja teadus Eestlaste maal I (II) osa. Kogunud ja väljaandnud J. Jung Jurjewis, 1898. Tln., 2000.






Jõõpre taluperemehed ja -perenaised (1816)

Kui 1711. aastal, peale Põhjasõda ja katku, oli Jõõpres järel vaid 25 taluinimest (mehed ja naised kokku),
siis 1816. aastaks oli Jõõpre mõisa hingekirjas juba 559 inimest – 263 mees- ja 296 naishinge.
Mõisas oli kokku 80 talukohta – 29 adratalu ja 51 popsikohta. Kõrtse oli kaks – Saardes ja Agasillas.
KAARDID: 1827. aastal joonistatud üksikasjalised Jõõpre mõisa talude ja põllumaade kaardid leiab:
▶ Mõisaküla, Saarde, Metsa ja Agasilla küla koos peremeeste nimedega siit...; ▶ Lavassaare siit...

Mõisaküla

1. Raudsepa Jürri ja Ann Raudsepp | Raudsepa Jürri
2. Matsi Tõnnise Jaan ja Rõõt Raudsepp | Jaan Raudsepp, väimees Saarde kõrtsmik Karl Laan
3. Vana Kubja Hindrik ja Tio Luur | Hinrich Luur
4. Mardi Ado ja Ewa Martinson | Ado Martinson, väimees Jaan Wilick ja Rõõt
5. Tooma Jaan ja Madli Thomast | Jaan Thomast
6. Mölder Hanso Jaan ja Mari Tammik | Mölder Hanso Jaan
7. Polaka Willem ja Liso Porgan | Polaka Willem
8. Polaka Juhan ja Rõõt Polack | Polaka Juhan Polack
9. Enno Jürri ja Rõõt Enno | Jüri Enno
10. Matsi Ado ja Marri Matz | Matsi Ado
11. Põldo Mart ja Rino Põld | Mart Põld

Agasilla küla

12. Agasilla Willem ja Anno Puusild | Agasilla Willem Puusild
13. Agasilla Hans ja Marri Agasild | Agasilla Hans
14. Wikki Ado ja Liso Wieck | Ado Wieck

Lavassaare küla

15. Tammesaare Willem ja Marri Tammsaar | Willem Tammsaar
16. Wolmeri Tõnnis ja Tina Wolmer | Tõnnis Wolmer
17. Wolmeri Rein ja Liso Wilick | Wolmeri Rein Wilick, Jürri Teppand ja Marri
18. Otti Ott ja Ann Rästas | (Otti) Ott Rästas
19. Petri Jaan ja An Petri | Jaan Petri
20. Kubja Rein ja Marri Wieck | Kubja Rein Wieck
21. Söödi Rein ja Rino Raudsepp | Rein Raudsepp
22. Tootsi Jürri ja Rino Agasild | [Tootsi] Jürri Agasild
23. Mäelt Jürri ja Liso Mäelt | Mäelt Jürri
24. Saarde Rein ja Tio Saard | Saarde Rein Saard, lesk Saarde kõrtsi Truta
25. Ränga Tõnnis ja Marri Tõnnisson | Ränga Tõnnis
26. Nano Jacob ja Tina Kiwit | Nano Jakob Kiwit
27. Peedo Andrus ja Marri Enno | Andrus Enno
28. Nano Juhan (Tammesalle Juhan) ja Ann Awick | Juhan Awick
29. Porgani Peter ja Tio Porkant | Peter Porkant (Porgan), õemees Jürri Sildeots

Väiketalupidajad:

30. Mardi Tõnnise Ado ja Rino Põllenik | Ado Põllenik
31. Tirre Mihkel ja Madli Thomast | Mihkel Thomast
32. Posti Ott ja Marri Sarrapu | Ott Sarapuu
33. Kippre Jürri ja Rino Kipper | Kippre Jürri Kipper
34. Ristimetsa Hans ja Liso Ristimets | Hans Ristimets
35. Sunni Rein ja Rino Sunni – edasi Võlla mõisa (genis ei ole)
36. Rätsepa Tõnnis ja Marri Enno | Tõnnis Enno
37. Ohaka Mart ja Tio Ohakas | (Ohaka) Mart Ohhak
38. Arrode Jaan ja Marri Arude | Arrode Jaan
39. Põlde Ado ja Anno Vaimann | Ado Vaimann
40. Koolmeister Põlleniko Jaan ja Mari Enno | Põlleniko Jaan Enno
41. Tido Jaan ja Madli Tiits | Tirre Jaan Tiits
42. Polaka Mihkel ja Marri Saksmann | Mihkel Saksmann
43. Kooli Jaani lesk Ewa Kooli | Ewa Kooli
44. Kõrtsmik Rehhe Mihkel ja Tio Narits | Rehhe Mihkel Narits
45. ---
46. Wikki Mihkel ja Ann Vaimann | Mihkel Vaimann
47. Murro Jürri ja Kadri Rästas (Anna Catharina Elisabeth Albertsohn) | (Murro) Jürri Raestas
48. Wahhi Mihkel ja Marri Puhmees | Wahhi Mihkel Puhmees
49. Tennesse Ado ja Marri Porkant | Ado Porgan
50. Pambo Jürri ja Tio Lustipuur | Pambo Jürri
51. Saarde Hindrik ja Rino Saard | (Saarde) Hindrich Saard
52. Aasa Jürri ja Madli Narits | Asa Jürri Narits
53. ---
54. Wahi Jürri ja Marri Prikmann | Jürri Prikmann
55. Nano Ado ja Marri Prikmann | Ado Prikman
56. Müürissepa Hinrik ja Madli Prikmann | Mürisepa Hinrik Prikmann
57. Pissoke Rein ja Liso Nuck | Lauri Rein Nuck
58. Kubja Jaani lesk Madli Soer | Kubja Madli
59. Aasa Jaan ja Rino Kiwit | Asa Jaan Kiwit, poeg Jürri Leppik
60. ---
61. Nano Jürri ja Ann Kuusik | Nano Jürri Kuusik
62. Agasilla Kõrtsi Jürri ja Marri Tomast | Jurri Tomast – 1829. a. Võllale
63. Agasilla Willem ja Marri Agasild | Agasilla Villem
64. Oja Juhan ja Rino Kock | Oja Juhan Kock
65. Tisiko Mihkel ja Anno Wilick | Mihkel Wilick
66. Tido Willem ja Mall Raudsepp | Raudsepa Willem; väimees Tõnis Lembit
67. Seppa Tõnnis ja Ewa Luur | Seppa Tõnnis Luur
68. Otsa Mihkel ja Rõõt Ots | Mihkel Ots
69. Sipelga Madli ja poeg Jaan Lembit | Sipelga Madli ja Jaan Lembit
70. Polaka Jürri ja Tio Jõumees | [Polaka/Karja] Jürri Jaumees
71. Sepa Mango ja Rino Pumees | (Willika) Sepa Mango Pumees; õepoeg Rein Reimann
72. Raba Kaarel ja Rõõt Nõumees | Rabba Kaarel Nõumees
73. Saarde Sauna Hans ja Madli Luur | Hans Luur
74. Matsi Indrik ja Madli Puusild | Matsi Indrik Puusild; Madli poeg Hans Mats
75. Kalda Juhan ja Liso Kaldes | Juhan Kaldes
76. ---
77. Tammesilla Ado ja Ann Hammerschlag | Tammesaare Ado
78. Uuesauna Jaan ja Rino Allikivi | Jaan Allikivi
79. Mässaja Ado ja Anno Wolmer | Ado Volmer
80. Tisleri Jaan ja Ewa Wolmer | Jaan Volmer






Saaga allikad ▼

Vakuraamatud

Pärnumaa 17. sajandi adramaarevisjonid (Rootsi)
1688. aastal oli põllumaa suurus 6 1/4 adramaad (50 ha)

Liivimaa 18. sajandi adramaarevisjonid
1758. aastaks oli põllumaa suurus 7 1/4 adramaad

Läti Estica materjalid 19. sajandist

Jõõpre mõisa hingeloendid

EELK Audru koguduse kirikuraamatud ja nimistud

Luteri koguduste personaalraamatute nimeregister

Armulaualiste nimistud 1777-1791 (kaader 61-72)
Armulaualiste nimistud 1791-1801 (kaader 46-58)
Armulaualiste nimistud 1808-1830 (kaader 61-80)
Armulauaraamatud 1816-1898 (siit alates ei ole inimesed enam kirjas leibkondade kaupa)

Personaalraamat 1834-1850 (kaader 175-265)
Personaalraamat 1851-1860; 1863 (kaader 339-347)
Personaalraamatud 1864-1939 (suur osa Jõõpre rahvast läheb üle õigeusu kirikusse, vaata allpool))

Sünni-, abielu- ja surmameetrika (sari) 1711-1907
Sündinute nimistud (sari) 1834-1911
Leerilaste nimistud (sari) 1813-1939
Abiellunute nimistud (sari) 1834-1907
Surnute nimistud (sari) 1834-1917

Nekrutid 1864; Lahkunud ja juurdetulnud isikud 1837-1857; Elanikud 1866
Koguduse raamatud alates 1954
Pärnu praostkonna teised kogudused - 20. sajand

EELK Pärnu Eliisabeti koguduse kirikuraamatud 1638-1940

EAÕK Jõõpre koguduse kirikuraamatud ja nimistud

Jõõpre kirikukihelkonna koosseisu kuulus viis Jõõpre mõisa küla: Mõisaküla, Agasilla, Metsa(küla), Lavassaare ja Saarde, kaks Audru mõisa küla: Oara ja Malda ning üks Sauga mõisa küla: Ridalepa.

Personaalraamatud 1866-1902; 1926-1944; 1965-1989
Sünni-, abielu- ja surmameetrika (sari) 1862-1973
Sündinute ja ristitute nimekirjad (sari) 1830-1931
Armulaualiste ja pihiliste nimekirjad (sari) 1862-1915
Abiellujate ja abiellunute nimekirjad (sari) 1892-1931
Surnute ja maetute nimekirjad (sari) 1890-1932
Ilmasõjas ja Vabadussõjas langenud ja kadunuks jäänud isikud

NB! Uruste koguduse meetrikatest leiab andmeid Jõõpre AÕK koguduse loomise eelsest ajast, al 1847

HUVITAV FAKT: Jõõpres on sündinud ja üles kasvanud ka üks tsaariaja mõjukaimaid eesti rahvusest õigeusu vaimulikke Karp Tiisik (s. 1843), köster-kooliõpetaja, diakon, preester, ülempreester, praost, teoloog, Tartu Ülikooli professor, Riia Vaimuliku Seminari õppejõud, kirikuajalooraamatute autor, tõlk ja kirjastaja. Vt siit ja siit.

Jõõpre valla elanike nimekiri 15. detsembril 1938 (kaader 178-200)

Vallas oli 781 elanikku. 1. aprillil 1939 liideti Jõõpre vald tervikuna Sauga valla külge.

Rahvusarhiivi uurimissaal VAU

Veel materjale:

Jõõpre mõisas pandud perekonnanimed (RA onomastika andmebaas):

Aggasild → Agasild
Allikiwwi → Allikivi
ArrodeArude
AwickAavik
Enno
Fritzson → Fritsson
GrauwerkGrauverk, Krauverk
Hammerschlag → Ammerslag, Haamerslag
JaumeesJõumees
Kaldes
KiwitKiivit
Kipper
KockKokk
Koli → Kooli
Kusick → Kuusik
Laan
Lembit
Leppick → Leppik → Lepik
Lustibur → Lustipuur
Luur
MatzMats
Martinson (→ Mandre)
MaeltMäelt
NaritsNaarits
Naumees → Nõumees
Nuck → Nukk
OhhakOhak, Ohakas
Ots
PetriPeetri
PolackPoolak
Põllenik
Pöld → Põld
Porgan, PorkantPorgand
Prickman → Prikman, Prikmann
Puhmees, PumeesPuumees
PusildPuusild
RaestasRästas
Raudsepp
ReimannReiman
Ristimets
SaksmannSaksman
SardSaard
Sarrapu, Sarrapuh → Sarapuu
Sildeots (→ Sillaots)
Soer
Sunni
Tammik
Tammsaar (→ Tammsaare)
TeppandTepand
ThomastToomast
Tiets → Tiits
Tisik → Tiisik
Thomson → Tomson, Toomson
Treiberg
TönnissonTõnisson (→ Meriste)
WaimannVaimann, Vaiman, Vaimand (→ Lootus, Tammiksaar)
WeelandVeeland
WieckViik
WierViir
WilickViilik, Vilik
WolmerVollmer, Volmer

VEIDI LUGEMIST JÕÕPRE MÕISA KOHTA

Ajalooürikutest võib Jõõpre nime leida juba 16. sajandist. Esimene kirjalik dokument pärineb 10. märtsist 1571, mille kuningas Magnus on andnud välja Tallinna all sõjalaagris olles ning loovutanud sellega Oara küla ja mõlemad Jõepera talud (Jöckinper e Jackenper) Uus-Pärnu bürgermeistrile Konrad von Vitinghouenile ausa ja truu teenistuse eest. Rahva jutu järgi olevatki nendest kahest jõe kaldal asunud talust asutatud Jõõpre mõis.
17. sajandi keskel hakkas Võlla mõisnik Johann Friedrich von Liphardt oma mõisa taastama ja on üsna tõenäoline, et just tema asus ka Jõõpresse uut mõisa ehitama. Kohalike juttude järgi oligi Jõõpre mõis algul Võlla abimõisaks. Ka viitab üks hilisem dokument (kaebekiri) aastast 1724, et need kaks mõisa olid nagu paarismõisad sama perekonna või rentniku käes. (Heljo Konts)

Väljavõtteid Jõõpres koolihariduse andmise 250. aastapäevaks väljaantud kalendrist 2017:
(kirja pannud Tallinna Ülikooli vanemteadur Ants Hein)
17. sajandi keskpaigaks oli käes aeg, mida iseloomustas talupoegadele pandud koormiste ja teoorjuse järsk kasv, mistõttu uusi mõisaid lisandus peaaegu niisama palju, kui neid oli nelja varasema sajandi jooksul üldse rajatudki. Kui veel 1638. a oli tegemist olnud üksnes Jõõpre külaga ja ka näiteks 1641. a kujutas Jõõpre üksnes 82 ja 1/4 adramaa suuruseks hinnatud Audru hiigelmõisa osa, siis 1680. aastate keskpaigaks oli ta sellest juba eraldatud. 1680. aastad märkisid sedagi, et järjest enam valdusi muudeti kroonu- ehk riigimõisateks. Nii ka Jõõpre. Sellisena läks värskelt moodustatud mõis vastu ka 1700. a puhkenud Põhjasõjale. See polnud niivõrd lahingutegevus, kuivõrd nälg ja haigused, mis kõige rohkem rahvast niitis. Nagu seda näiteks 1710. a 12. augustil Pärnusse jõudnud katk, mis viis Audru kihelkonnast hauda 1818 inimest. Taas polnud näha muud kui üksnes varemeid ja söötis põlde.
Kuigi pärast Põhjasõda, 1725. aastal anti paljud mõisad, sh Audru mõis tagasi erakätesse, jäi Jõõpre (samuti Võlla) mõis edaspidisekski kroonumõisaks, püsides nii kuni 1919. aasta maareformini. Kroonule ehk riigile kuulumine tähendas, et õiget mõisnikku polnud kunagi olnud ja mõisavalitsejaiks olid rentnikud. Harilikult anti kroonumõisaid rendile 12 aasta kaupa, kusjuures enamik rentnikke pärines kas ümbruskonna aadlike või Pärnu ettevõtjate seast. 18. sajandil rentis väga pikka aega mõisa Liphardtide suguvõsa, 19. sajandi algupoole Peter Albrecht Frey ja kuni 1860-ndateni Peter Johann Frey. Päris viimaseks mõisahärraks oli aastail 1911-1918 parun Wolter Arnold von Stackelberg.
Iseenesest oli Jõõpre näol tegemist üsna pisikese valdusega ─ 1711. aastal elas mõisa mail vaid 25 (mõlemast soost) talupoega, 1721. aastal 43 ja 1723. aaastal 51 inimest. 1731 loendati juba 42 meest ja 44 naist, 1751 vastavalt 74 ja 59, 1758. aastal 82 ja 66. Pooletuhande talupoja piir ületati Jõõpre mõisas alles 19. sajandi algul ning näiteks aastal 1816, kolm aastat enne pärisorjuse kaotamist, elas külades kokku 559 inimest. Talude arv, mis 19. sajandi algul oli 28, suurenes järsult pärast 1839. aasta reguleerimistöid, sest paljud popsikohad muudeti täistaludeks. Nõnda leiduski 86 talu, ehkki 21-s neist ei küündinud põllumaa hulk isegi 3 tiinuni. Vilets põllumaa ja talukohtade väiksus tingis seda, et talude väljaost läks käima üsna hilja. Enne kohustusliku väljaostu kehtestamist 1886 oli Jõõpres alustatud talukohtade päriseksostmist ainult 10.5 %-s taludes.
Et seaduse silmis oli kõik kroonu oma, polnud kroonumõisate rentnikud harilikult huvitatudki neisse esinduslikumate mõisahoonete ehitamisest. Siiski on Peter Johann Frey aegu, 1843. aastal alustatud Jõõpres üpris korraliku hilisklassitsistlikus laadis ühekorruselise härrastemaja püstitamist. 17,5 x 6,5 sülda suur, kaetud kõrge poolkelpkatusega, sees kümmekond eluruumi. Too hoone püsis Jõõpres kasutuses Esimese ilmasõjani, kuni 1915. aastal enne jõulu maha põles. Vaata fotot...


Täiendused on teretulnud!
Võib kirjutada Aikile.
Aitäh!