Follow
Siia projekti soovime Genist kokku koguda tuntumaid selle valdkonna sportlasi aga ka seostuvaid tegelasi (treenerid, ajakirjanikud, jms.) läbi kõigi ajajärkude.
1916 .a. sügisel hakkas Tallinnas Suur-Kloostri tänaval Nikolai Gümnaasiumi (tänane GAG) uues 1911. aastal avatud võimlas koolipoistele uut mängu tutvustama võimlemisõpetaja August Soodla.
Lühikest aega nõukogude perioodil peeti 1916. aastat ka Eesti korvpalli sünniaastaks, kuid hilisemas ajaloo käsitluses on sellest loobutud ja sünniaastaks loeme ikkagi 1920. aastat. Seda põhjusel, et 1919/1920. hooajal alustati vähemalt kahes Tallinna koolis regulaarsete treeningtundide läbiviimist uudsete ameerika mängude basket-ball ja voley-ball juurutamiseks. Lisaks August Soodlale Poeglaste (endises Nikolai) Gümnaasiumis, hakkas Tallinna Reaalkoolis poistele mängu õpetama nende võimlemisõpetaja Voldemar Resev-Resel, kes oli mänguga tutvunud samuti Sankt Peterburis õppides.
Selle hooaja lõpetuseks peeti 6. ja 7. juunil 1920.a. Tallinnas ESS Kalev spordiväljakul esimesed ülemaalised õppiva noorsoo spordivõistlused , mille kavas ka uudne mäng basket-ball. Kas olid vastamisi just Poeglaste Gümnaasiumi ja Reaalkooli meeskonnad ja mis oli mängu tulemus, seda vaatamata kõigi arhiivide läbiotsimisele ei ole leitud, kuid tõsiasi on see, et valdavalt nende nimetatud koolide õpilased olid mängu pioneerid Eestimaal.
On põhjust siinkohal nimetada korvpallimängu pioneere Eestis nimeliselt: Tallinna Poeglaste Gümnaasiumis – paljud neist hilisemad tuntud spordimehed:
- Feliks Kull,
- Leo Ostrat,
- Helmuth Rooman,
- Albert Pessa,
- Ralf Kalla,
- Valter Ever,
- Ernst Joll,
- Voldemar Rõks,
- August Lass,
- Arnold Pihlak
ja Tallinna Poeglaste Reaalgümnaasiumis:
- Herbert Niiler,
- Herbert Unter,
- Martin Saar,
- Arnold Matiisen,
- Artur Pihlak,
- Erich Triegel,
- Karl Ree, neist kahtlemata hiljem tuntuimaks saanud Herbert Niiler, Tartu Ülikooli õppejõud ja rahvuskoondise treener.
1923. aasta 14. detsembri õhtu kl 7 läheb olulise tähisena Eesti korvpalli, aga ka Eesti võrkpalli ajalukku. Nimelt said Toompeal Kiriku tn. 2 asunud NMKÜ ruumides kokku 14 härrasmeest, valdavalt noorhärrat, kes esindasid 7 seltsi ja asutasid Eesti Käsipalli Liidu. Liidu, mis algul ühendas korv- ja võrkpalli, millele hiljem lisandus ka pesapall. Meie tänase Eesti Korvpalliliidu eelkäija. Uus liit seadis üheks oma esmaseks ülesandeks Eesti esivõistluste korraldamise. Esimesel Liidu hooajal 1923/24.a. selleni veel ei jõutud, kuid 1924/25. hooajal juba küll. Toon ära ka EKL esimese viieliikmelise juhatuse koosseisu:
- esimees – Aleksander Strömling,
- abiesimees – Richard Mast,
- kirjatoimetaja – Aleksander Adorf,
- laekahoidja – Herbert Niiler ja
- varahoidja Herbert Kichlefeldt.
I Eesti meistrivõistlused käsipallis (võrk- ja korvpallis) meestele algasid Tallinnas SKV võimlas teisipäeva 27. jaanuari 1925.a. õhtul kl ½ 8. Esimese meistrina on ajalukku läinud võimlemisselts Sport I meeskond koosseisus:
- Roman Karro,
- Richard Mast,
- Robert Silvester,
- Eino Uuli ja
- August Veinmann.
1. Eesti esivõistlused naistele peeti kaks aastat hiljem, 1927. aastal ja meistriks tuli ÜENÜTO (ehk Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse Tallinna osakonna) naiskond. Esimeste Eesti meistritena on ajalukku läinud alljärgnevad naised (pigem neiud):
- Siegrid Viksten,
- Irene Pirs,
- Linda Truu,
- Helmi Zander (kapten) ja
- Helmi Eisenschmidt.
Eesti koondis 1936. a Berliini olümpiamängudel:
- Aleksander Illi, 23 a
- Aleksander Margiste, 28 a
- Artur Amon, 20 a
- Erich Altosaar, 27 a
- Evald Mahl, 21 a
- Heino Veskila, 17 a
- Robert Keres, 28 a
- Vladimir Kärk, 21 a
Nõukogu Liidu meistrid 1949.-l aastal Tartu ÜSK
- Ilmar Kullam
- Ernst Ehaveer
- Harri Russak
- Georg Rekker
- Viktor Laats
- Uno Kiivet
- Joann Lõssov
- Olaf Õun
- Heino Krevald
- Heino Kruus
Nõukogu Liidu meistrid 1991.-l aastal Tallinna Kalev
- Tiit Sokk
- Margus Metstak
- Aivar Kuusmaa
- Andrus Nagel
- Sergei Babenko
- Indrek Rumma
- Marek Noormets
- Ivo Saksakulm
- Aleksandr Karavajev
- Rauno Pehka
- Aivar Toomiste
- George Jackson
Kasutatud viited ja fotod: