Start My Family Tree Welcome to Geni, home of the world's largest family tree.
There are already 133 genealogy profiles with the Reinsalu surname on Geni. Join now to find your relatives.

Reinsalu Genealogy and Reinsalu Family History Information

‹ Back to Surnames Index

Share

view all 133

Profiles

About the Reinsalu surname

Kuidas Jänestest sai Reinsalu

Pärast Põhjasõda oli Hageri kihelkonna Maidla, toonase nimega – Wredenhageni mõisas peremees Jänesmaa Jüri. Der Frembde ist ein Ruβ und s/eine/r Excell/nez/ d/er/ H. General Admiral und Gen/eral/Gouv/erneur/ Apraxin Erb Baur, oli tema kohta kirjutatud adramaarevisjoni raamatus, kus ta esimesena kirjas oli. Küllap oli ta arvestatav isik, sest ka adramaarevisjoni komisjoni ette võttis mõisnik Tallinna ta kaasa.

Poegi tal revisjoni ajal ei olnud, oli tütar Truuta (=Gertrud). Saksik nimi. Truuta meheks, see tähendab Jänesmaa Jüri väimeheks ja talu koduväiks sai Saluste (Sallase) Mardi poeg Hans. Mart oli vist mölder. Seega Hans oli igati väärikas väi Jänesmaale. Aga nime pani inimesele talu, nii sai tast Jänesmaa Hans. Kui Truuta 1772. a suure suremise ajal siit ilmast lahkus, pidas pastor kombekaks kirjutada, et Truuta oli sünnitanud perele ja Hansule 9 last, kellest 5 said täisealisteks.

Talu jäi pidama üks poegadest, Jüri, seega siis Jänesmaa Jüri II. Tol Jüril oli järgipannu kolm naist, kellest teise, Triinuga oli kolm poega. Vanimast sai Karasma talu peremees, teine jäi pidama Jänesmaad ja kolmandast, Matsist sai 1811. a Rahamaa talu peremees. Aga järgmise hingeloenduse ajaks oli Mats hingekirjast kadunud. Oli olnud raske sõja-aeg. Kas Mats suri haiguse või viina kätte, või löödi maha kakluses, ei tea. Võiks isegi oletada, et võeti Napoleoni vastu maakaitseväkke ja pandi sõjaväe moonavoori. Teame, et sellest voorist enamik umbkeelseid ja nälginud talumehi, kellelt hobusedki ära võeti, ei naasnud.

Nimedepaneku ajal, 1835 a sai või võttis kogu Jänesmaade sugu perenimeks Jänes. See oli üle maa üsna tavaline võtunimi, kokku 76 korral.

Kui oma põlvnemist uurima hakkasin, siis seda kõike ma ei teadnud.

Oma esivanemaid hakkasin ma otsima nagu ikka – vanemaid ja vanavanemaid küsitledes. Niipea, kui tekkis võimalus, sai hakatud ajalooarhiivis hingeloendeid ja meetrikaid uurima. Oma nimikõukudega jäin kohe jänni. Teadsin, et isa oli enne nime eestindamist Reinvald. Ja teadsin ka, et vanaisa oli olnud Märjamaa kihelkonna Kõrvetaguse valla saunik, samuti Jaan Reinvald. Kuid vanaisa oli sündinud 98 a ja surnud 33 aastat enne minu sündimist. Ja vaarisa oli olnud Juhan. Arvata võis, et ka Reinvald. Aga kust ta Kõrvetagusele ilmus, ei suutnud tuvastada ei mina ega ka mu abikaasa, kes otsis üles ja kirjutas välja pea kõik Eestimaa Reinvaldid. Mitte ükski liin ei viinud Kõrvetagusele.

Reinvald on üsna levinud perenimi, pandud/saadud 23 korral. Enamasti Läänemaal ja Lõuna-Harjus, kuid mitte Märjamaal, kust minu isa pärit. Sageli sai sellise nime saunik, kes asus peremees Reinu maal. Kuid Reinvalde tuli ette ka saksema rahva seas.

Suguvõsauuringu aktiivsel perioodil kohtasin üht omaealist Reinsalu-nimelist härrasmeest, kes ka esivanemaid otsis. Välimus tundus meil olevat ka üsna sarnane. Tema töö osutus kergemaks – tema juured olid Kullamaal, kus üks pere oli saanud nimeks Reinvald. Kullamaa on Märjamaa naaberkihelkond. Uurisin, kuid ühiseid juuri ei leidnud. Dokumentaalselt tõestatuid juuri, pean silmas. Sest alles hiljem tegin tähelepaneku, et Maidellidele kuulunud mõisatest pärinevad maamehed on tihtipeale üsna sarnased. Kullamaa oli kuulunud Maidellidele nagu Harju Maidlagi. Aga et minu juured Harjust on, seda ma toona veel ei teadnud.

Aimdus tekkis alles siis, kui abikaasa leidis Märjamaa surmameetrikas märke, et keegi kadunuke Leenu Reinvald oli sündinud 1782. a Wredenhagenis, st Harju Maidlas. See oli olnud mu vanaisa vanaema. Kuid Hageri raamatutes ei olnud ühtegi Reinvaldi, ei Leenut ega tema poega Juhanit, kes võinuks olla minu vaarisa.

Ei läinud kahte aastatki, kui õppides sain selgust, et Wredenhageni mõisa talukoht, nimega Kokre, oli tegelikult mõisa lahustükk või karjamõisa hakatis. Ja hoopiski mitte Hageri kihelkonnas vaid Harjumaa Rapla ja Läänemaa Märjamaa kihelkondade piirimail. Täpsemalt Riidaku ja Kõrvetaguse mõisate vahel. Praegu on seal Sihi talu. See koht anti pidada kaugelt toodud Maidla mõisa talupojale, kes oli nimeks saanud Reinert. Too oli naiseks võtnud Mats Jänese lese Leenu. Ja viinud teise kihelkonda ka kasulapsed, kellest üks oli olnud Juhan Jänes, Matsi poeg. Kokre koha inimesed käisid Märjamaa kihelkonna alla. Ja kui talu pidas Reinert, sai varsti kirikukirjades ka kasupojast Reinert, Juhan Reinert. Kuid Maidla hingerevisjonides oli ta ikka Juhan Jänes. Kuidas Märjamaal Reinertist Reinvald sai, võib ainult oletada. Olen näinud sealsetes kirikukirjades oma isa eellastel mitmeid perenimesid – Reinfeld, Reinsohn, Reinvalt. Kas oli viga jumalasulase kehvas kõrvakuulmises, maainimese aras kõneviisis või hoopis sooviga uhkem nimi saada, ei tea. Üldse tuli Kõrvetaguse mõisa dokumentides imelikke asju ette. Nimepanemise aja üks hingeloenditest on kas võltsing või fabritseeritud. Selles oli talupoegadel igasugu peenikesi perenimesid, milledest osa hiljem kadus. Ent üks sai mulle selgeks – minu vaarisast Jänesest oli saanud Reinvald. Seega, oma põlvnemisloo uurimise kokkuvõtteks võin kinnitada, et päritolult olen Jänes Jänesmaalt ja mitte ükski meesoost Reinsalu, kelle nimi meedias kõlksub, ei ole minu sugulane.