![](https://www.geni.com/images/facebook_white_small_short.gif?1737497188)
Põltsamaa Pühavaimu (algselt Püha Risti Ülendamise) kogudus asutati Püha Sinodi ukaasiga nr 2674 17. märtsil 1846. aastal (vana kalendri järgi). Pikemat aega nimetati kogudust Oberpahleni ehk Ülem-Paala koguduseks samanimelise mõisa järgi. Koguduse avamise ajast kuni 1851. aasta oktoobrini üüriti ruume jumalateenistuseks sõjaväekasarmus. Üüri maksti aastas 100 rubla. Kohe koguduse asutamise aastal ühines apostlik õigeusuga 2055 inimest: 1515 meest ja 540 naist. Samal aastal laulatati 101 abielupaari. Paljud Põltsamaa koguduse esimesed liikmed kannatasid apostlik-õigeusu pärast sama tõsiselt kui esimese sajandi kristlikud märtrid. Nii saadeti Pärnu kohtusse Lustivere valla kodanik Jüri Jürgenson ja Mihkel Kanus. Sealt saadeti nad tapiga Viljandisse. Teel vanglasse kannatasid nad nälga ja külma. Viljandi kohus peksis Jüri Jürgensoni õigeusu vastuvõtmise pärast poolsurnuks, ta sai vitstega 120 hoopi. Ühes temaga kannatasid Viljandi vanglas õigeusu vastuvõtmise pärast Lustivere valla Pudivere küla mehed Mart Holdt, Andres Mittal ja Jaan Tutt. Üks esimesi õigeusu vastuvõtjaid Andres Reismann sai usuvahetamise pärast Pajusi mõisas peksa, teda karistati 62 vitsahoobiga. Kuid vitsad ja tagakiusamine mõisniku ja pastori poolt ei suutnud meeste meelt õigeusust ära pöörata vaid kinnitas neid usus veelgi kindlamini. Koguduse algupäevil oli liikmete seas 125 pärisperemeest ja 300 rentnikku, ülejäänud olid mõisa moonamehed. Taluperemehed olid suureks toeks koguduse preestritele nende tegevuses, samuti kaitsesid nad kohtus õigeusklikke rentnikke, kui mõisnikud ja pastorid neile igasuguseid kitsendusi usu pärast tegid, nt sundides neid rendilepingutele alla kirutama. Neis lepingutes sunniti peale tingimusi, millega rentnikud olid kohustatud luteri kirikule ja pastorile maksu maksma rahas ja viljas, olles ise õigeusu kiriku liikmed. Kartes lepingu ülesütlemist, maksid paljud õigeusu koguduse liikmed luteri kirikule ja pastorile makse. Suurimaid õigeusu kiriku vastaseid oli Põltsamaa pastor Maurach, kes kiriku kantslistõigeusu kirikut ja õigeusklikke pilkas. Alates 19. oktoobrist 1851 peeti jumalateenistusi juba kirikus, kuid koht uue kiriku jaoks ei olnud eriti soodne, sest asus asula keskusest ühe versta kaugusel Kuningamäel. Esimene puust ja viie kupliga kirikuhoone oli kiiruga kroonu kulul valmis ehitatud, projekteerijaks arhitekt Adamson. Kiiruga ehitatud pühakoda vajas edaspidi pidevat remonti ning aastatega oli juba sellises olukorras, et seal külmusid pühad annid, tõmbetuules kustusid küünlad, külma pärast ei saanud palvetajad kaua paigal seista. Õigeusu vastased ennustasid aga õigeusu kiiret lõppu Põltsamaal ning väitsid, et kui vilets puukirik kord kokku kukub, siis ongi selles kandis õigeusul lõpp. 25 aastat kestis kirikuvalitsuse ja kohaliku võimu vastasseis korraliku maatüki pärast. Kohalik võim takistas uue kiriku ehitamist asula keskusesse. Sallimatus paisus koguni nii suureks, et leidis väljenduse õigeusu kalmistu rüüstamises ja rüvetamises. Huvitav asjaolu oli ka see, et Põltsamaa mõisa omanik vürst Nikolai Gagarin, olles ise venelane ja õigeusklik, mängis igati sakslastega kaasa ja takistas kiriku ehitamist. Lõpuks 1892. aastal õnnestus siiski saada maad uue kiriku ehitamiseks, mis läks maksma 2388 rubla. Kivikiriku pidulik nurgakivi asetamine koos jumalateenistusega leidis aset 8.mail 1894. Kiriku projekteerijaks oli Riia piiskopkonna arhitekt Apollon Edelson ja kohapealseid ehitustöid juhtis Riia linna kodanik ja majaomanik S. D. Felder. Uus kirik õnnistati sisse 10. septembril 1895. aastal. Kohal oli kolm ülempreestrit ning kaheksa preestrit ümbruskondsetest kogudustest. Esinesid Viljandi ja Põltsamaa koguduste koorid. Sündmusest kirjutas 1895. aasta 20. septembri Sakala: Pühapäew 10. sept. pühitseti siin alewis üles ehitatud Greeka õigeusu kirik sisse. Pühitsemist toimetas protoierei Rajewskij. Rahwast oli kaunis hulk koos, nii et kirik täis oli ja muisti õue pidiwad ootama jääma. Kirik on ilusam kui teised siinsed maal olewad Greeka õige usu kirikud. (Lustivere õigeusu kooli maad on ostetud 1874. aastal ja kinnitatud kihelkonnakohtus 1880 Saaga EAA.1965.1.10:184?2594,1397,1387,517,0)
Kogudust teeninud preestrid
- Vassili Polistovski 1846-1849
- Konstantin Horošavin 1849 -1852
- Simeon Popov 1852 - 1862
- Aleksei Troitski 1862 -1866
- Eufimi Küppar 1866 - 1873
- Nikolai Tsvetikov 1874 - 1875
- Mihhail Vasiljev 1875 - 1876
- Viktor Bežanitski 1876 - 1881
- Vassili Ink 1881- 1917
- Joann Podekrat 1917 - 1936
- Andrei Laredei 1936
- Vladimir Allik 1936
- Joann Meltsaar 1936 - 1940
- Konstantin Antson 1940
- Arseni Vapper 1940
- Viktor Lind 1940 - 1944
- Augustin Poola 1944
- Eugen Tamm 1944
- Leo Maidre 1944 - 1953
- Konstantin Kaus 1954 - 1959
- Nikolai Pärl 1959 - 1991
- Aleksander Aim 1991
- Rafael Hindrikus 1991 - 1992
- Johannes Keskküla 1992 - 1999
- Meletios Ulm 1999 - 2004
- Juha Hirvonen 2004 - 2009
- Stefan Ots 2006 - 2023
- Kristjan Otsmann 2023 -
Kogudust teeninud köstrid
:
- Vasili Koljukovski 1846
- Pjotr (Peeter) Vider 1846 - 1848, 1850 - 1861
- Aleksander Savitski 1847
- Vasili Pažerevidski 1847 - 1851
- Anton Müür 1848 - 1849
- Andrei Bobkovski 1852 - 1856
- Ivan (Jaan) Poska 1856 - 1857
- Ivan Petšerski 1857 - 1859
- Vasili Belski 1859 - 1865
- Pjotr (Peeter) Kulbusch 1861 - 1864
- Dionisi (Tõnis) Kimmel 1865 - 1866
- Daniil Kamps 1866 - 1867
- Pjotr Koljukovski 1866 - 1867
- Ivan Turk 1867 - 1872
- Feodor Käsper 1867 - 1869
- Andrei King 1869 - 1873
- Aleksander Tufanov 1873
- Vasili Nikolski 1874
- Ivan Kedrov 1874 - 1876
- Jakob Kodar 1875 - 1876
- Dionisi (Tõnis) Vares 1877 - 1884
- Feodor Stolovski 1877 - 1879
- Aleksandr Aleksinski 1880
- Peeter Toom 1880 - 1883
- Ivan Kusovski 1884 - 1889
- Nikolai Kirpitšnikov 1884 - 1885
- Anton Künnapuu 1885 - 1895
- Vladimir Krinitski 1889 - 1893
- Pavel (Paul) Poska 1893 - 1898
- Nikolai Klug 1895
- Ivan (Jaan) Leismann 1895
- Andrei Riis 1896 - 1902
- Martin Viik 1898 - 1900
- Jakob Jansen 1901 - 1903
- Georg Väli 1902
- Ivan Jürisson 1903
- Georgi Asberg 1903 - 1906
- Karp (Karl) Noppel 1904 - 1905
- Georgi Endrekson (Karmla) 1905 - 1906
- Aleksander Vares 1906 - 1909
- Roman Koemets 1907
- Aleksander Kepp 1908 - 1912
- Nikolai Šternfeldt 1910 - 1912
- Pjotr (Peeter) Ernits 1912 - 1916
- Ivan (Jaan) Kiusalaas 1912 - 1913
- Aleksei Prants 1914 - 1915
- Dionisi (Tõnis) Siimann 1916 - 1921
- Jakob Varkel 1922 - 1925
- Olga Saksakulm 1926