Start My Family Tree Welcome to Geni, home of the world's largest family tree.
Join Geni to explore your genealogy and family history in the World's Largest Family Tree.
Follow

EAÕK Põltsamaa kogudus ja kirik

Project Tags

Top Surnames

Asberg > Aaspere, Belski, Bežanitski, Bobkovski and 16 others
view all

Profiles

  •
    Aleksander Aim (1955 - d.)
  • Jakob / Jaak Varkel (1891 - d.)
    köster - kooliõpetaja Põltsamaa koguduses 1922 - 1925 Elukoht Tallinnas Postimees (1886-1944), nr. 205, 1 august 1926 Polli vald;Kogukonna nimejuhataja; EAA.3555.1.113; 1914-1916: Saaga EAA.3555....
  • Tõnis (Dionisi) Siimann (1879 - 1950)
    Profiil ajutiselt muutmiseks suletud! ====* lõpetas Tartus õpetajate kursused 1898* sooritas preestriameti eksami EAÕK Sinodi juures 1929* kooliõpetaja Kureveres 1898-1903a* abiõppejõud Antslas 1904-19...
  • Aleksei Prants (1895 - 1953)
    Holstre vallakool* Viljandi kihelkonnakool* Viljandi Linnakool 1913* õpetaja kutsetunnistus Viljandi kõrgema algkooli juures kursustel 1914* Kõpu Algkooli õpetaja 13.10.1913 - 4 8 1914* köster - kooliõ...
  • Peeter (Petr) Ernits (1879 - 1945)
    köster - kooliõpetaja Põltsamaa koguduses 1912 - 1916* kooliõpetaja Valgas 1922 - 1932 - ?* Valga esperanto seltsi esimees* Põltsamaa kogudus;Pihiliste nimekiri; EAA.1965.1.58; 1913: Saaga EAA.1965.1.5...

vaata asukohta kaardil

Põltsamaa Pühavaimu (algselt Püha Risti Ülendamise) kogudus asutati Püha Sinodi ukaasiga nr 2674 17. märtsil 1846. aastal (vana kalendri järgi). Pikemat aega nimetati kogudust Oberpahleni ehk Ülem-Paala koguduseks samanimelise mõisa järgi. Koguduse avamise ajast kuni 1851. aasta oktoobrini üüriti ruume jumalateenistuseks sõjaväekasarmus. Üüri maksti aastas 100 rubla. Kohe koguduse asutamise aastal ühines apostlik õigeusuga 2055 inimest: 1515 meest ja 540 naist. Samal aastal laulatati 101 abielupaari. Paljud Põltsamaa koguduse esimesed liikmed kannatasid apostlik-õigeusu pärast sama tõsiselt kui esimese sajandi kristlikud märtrid. Nii saadeti Pärnu kohtusse Lustivere valla kodanik Jüri Jürgenson ja Mihkel Kanus. Sealt saadeti nad tapiga Viljandisse. Teel vanglasse kannatasid nad nälga ja külma. Viljandi kohus peksis Jüri Jürgensoni õigeusu vastuvõtmise pärast poolsurnuks, ta sai vitstega 120 hoopi. Ühes temaga kannatasid Viljandi vanglas õigeusu vastuvõtmise pärast Lustivere valla Pudivere küla mehed Mart Holdt, Andres Mittal ja Jaan Tutt. Üks esimesi õigeusu vastuvõtjaid Andres Reismann sai usuvahetamise pärast Pajusi mõisas peksa, teda karistati 62 vitsahoobiga. Kuid vitsad ja tagakiusamine mõisniku ja pastori poolt ei suutnud meeste meelt õigeusust ära pöörata vaid kinnitas neid usus veelgi kindlamini. Koguduse algupäevil oli liikmete seas 125 pärisperemeest ja 300 rentnikku, ülejäänud olid mõisa moonamehed. Taluperemehed olid suureks toeks koguduse preestritele nende tegevuses, samuti kaitsesid nad kohtus õigeusklikke rentnikke, kui mõisnikud ja pastorid neile igasuguseid kitsendusi usu pärast tegid, nt sundides neid rendilepingutele alla kirutama. Neis lepingutes sunniti peale tingimusi, millega rentnikud olid kohustatud luteri kirikule ja pastorile maksu maksma rahas ja viljas, olles ise õigeusu kiriku liikmed. Kartes lepingu ülesütlemist, maksid paljud õigeusu koguduse liikmed luteri kirikule ja pastorile makse. Suurimaid õigeusu kiriku vastaseid oli Põltsamaa pastor Maurach, kes kiriku kantslistõigeusu kirikut ja õigeusklikke pilkas. Alates 19. oktoobrist 1851 peeti jumalateenistusi juba kirikus, kuid koht uue kiriku jaoks ei olnud eriti soodne, sest asus asula keskusest ühe versta kaugusel Kuningamäel. Esimene puust ja viie kupliga kirikuhoone oli kiiruga kroonu kulul valmis ehitatud, projekteerijaks arhitekt Adamson. Kiiruga ehitatud pühakoda vajas edaspidi pidevat remonti ning aastatega oli juba sellises olukorras, et seal külmusid pühad annid, tõmbetuules kustusid küünlad, külma pärast ei saanud palvetajad kaua paigal seista. Õigeusu vastased ennustasid aga õigeusu kiiret lõppu Põltsamaal ning väitsid, et kui vilets puukirik kord kokku kukub, siis ongi selles kandis õigeusul lõpp. 25 aastat kestis kirikuvalitsuse ja kohaliku võimu vastasseis korraliku maatüki pärast. Kohalik võim takistas uue kiriku ehitamist asula keskusesse. Sallimatus paisus koguni nii suureks, et leidis väljenduse õigeusu kalmistu rüüstamises ja rüvetamises. Huvitav asjaolu oli ka see, et Põltsamaa mõisa omanik vürst Nikolai Gagarin, olles ise venelane ja õigeusklik, mängis igati sakslastega kaasa ja takistas kiriku ehitamist. Lõpuks 1892. aastal õnnestus siiski saada maad uue kiriku ehitamiseks, mis läks maksma 2388 rubla. Kivikiriku pidulik nurgakivi asetamine koos jumalateenistusega leidis aset 8.mail 1894. Kiriku projekteerijaks oli Riia piiskopkonna arhitekt Apollon Edelson ja kohapealseid ehitustöid juhtis Riia linna kodanik ja majaomanik S. D. Felder. Uus kirik õnnistati sisse 10. septembril 1895. aastal. Kohal oli kolm ülempreestrit ning kaheksa preestrit ümbruskondsetest kogudustest. Esinesid Viljandi ja Põltsamaa koguduste koorid. Sündmusest kirjutas 1895. aasta 20. septembri Sakala: Pühapäew 10. sept. pühitseti siin alewis üles ehitatud Greeka õigeusu kirik sisse. Pühitsemist toimetas protoierei Rajewskij. Rahwast oli kaunis hulk koos, nii et kirik täis oli ja muisti õue pidiwad ootama jääma. Kirik on ilusam kui teised siinsed maal olewad Greeka õige usu kirikud. (Lustivere õigeusu kooli maad on ostetud 1874. aastal ja kinnitatud kihelkonnakohtus 1880 Saaga EAA.1965.1.10:184?2594,1397,1387,517,0)

Kogudust teeninud preestrid

Kogudust teeninud köstrid

:

English (US)   eesti   Svenska   Español (España)   Français   עברית   Norsk (bokmål)   dansk   Nederlands   Deutsch   »
To enable the proper functioning and security of the website, we collect information via cookies as specified in our Cookie Policy. Geni does not use any third-party cookies.