Start My Family Tree Welcome to Geni, home of the world's largest family tree.
Join Geni to explore your genealogy and family history in the World's Largest Family Tree.

EAÕK Põltsamaa kogudus ja kirik

« Back to Projects Dashboard

Project Tags

view all 61

Profiles

  • Viktor Lind (1912 - 1992)
    Lind, Viktor Simeoni p. Sündis 9. sept 1912 Petseris. Vabakutseline ajakirjanik. 1940. a vabakuulaja PVS-is. 1940. a pühitseti diakoniks ja preestriks. Teenis a-il 1940–1944 Põltsamaal, asetä...
  • Tõnis (Dionissi) Kimmel (1845 - 1896)
    Profiil ajutiselt muutmiseks suletud! Eesti õigeusu vaimulik köster - kooliõpetaja Põltsamaa koguduses 1865 - 1866 köster - kooliõpetaja Viljandi koguduses 1870 - 1873 1858. a Vastemõisa ...
  • Andrei Riis (1869 - 1907)
    köster Põltsamaa koguduses 1896 - 1902 õpetaja Jõhvi ministeeriumi koolis ? Surm: Saaga EAA.1965.1.63:79?488,1934,3540,436,0
  • Peeter Toom (1858 - 1903)
    Oli apostelliku õigeusu kiriku köster-kooliõpetaja 1880-1883 Põltsamaal, 1883-1886 Halliste-Penujal, seejärel Lähtel ja 1890 kuni surmani Laiusel. Sünd: Saaga EAA.1259.1.61:4?26,1346,894,309,0 Ül...
  • Jaan Poska (1835 - 1882)
    Eesti õigeusu vaimulik, köster-kooliõpetaja Teenistus: 10.1853 - 08.1856 köster Tori koguduses 24.8.1856 - 7.10.1857 köster Põltsamaa koguduses 03.1859 - 06.1859 köster Võnnu-Kärsa koguduses ...

vaata asukohta kaardil

Põltsamaa Pühavaimu (algselt Püha Risti Ülendamise) kogudus asutati Püha Sinodi ukaasiga nr 2674 17. märtsil 1846. aastal (vana kalendri järgi). Pikemat aega nimetati kogudust Oberpahleni ehk Ülem-Paala koguduseks samanimelise mõisa järgi. Koguduse avamise ajast kuni 1851. aasta oktoobrini üüriti ruume jumalateenistuseks sõjaväekasarmus. Üüri maksti aastas 100 rubla. Kohe koguduse asutamise aastal ühines apostlik õigeusuga 2055 inimest: 1515 meest ja 540 naist. Samal aastal laulatati 101 abielupaari. Paljud Põltsamaa koguduse esimesed liikmed kannatasid apostlik-õigeusu pärast sama tõsiselt kui esimese sajandi kristlikud märtrid. Nii saadeti Pärnu kohtusse Lustivere valla kodanik Jüri Jürgenson ja Mihkel Kanus. Sealt saadeti nad tapiga Viljandisse. Teel vanglasse kannatasid nad nälga ja külma. Viljandi kohus peksis Jüri Jürgensoni õigeusu vastuvõtmise pärast poolsurnuks, ta sai vitstega 120 hoopi. Ühes temaga kannatasid Viljandi vanglas õigeusu vastuvõtmise pärast Lustivere valla Pudivere küla mehed Mart Holdt, Andres Mittal ja Jaan Tutt. Üks esimesi õigeusu vastuvõtjaid Andres Reismann sai usuvahetamise pärast Pajusi mõisas peksa, teda karistati 62 vitsahoobiga. Kuid vitsad ja tagakiusamine mõisniku ja pastori poolt ei suutnud meeste meelt õigeusust ära pöörata vaid kinnitas neid usus veelgi kindlamini. Koguduse algupäevil oli liikmete seas 125 pärisperemeest ja 300 rentnikku, ülejäänud olid mõisa moonamehed. Taluperemehed olid suureks toeks koguduse preestritele nende tegevuses, samuti kaitsesid nad kohtus õigeusklikke rentnikke, kui mõisnikud ja pastorid neile igasuguseid kitsendusi usu pärast tegid, nt sundides neid rendilepingutele alla kirutama. Neis lepingutes sunniti peale tingimusi, millega rentnikud olid kohustatud luteri kirikule ja pastorile maksu maksma rahas ja viljas, olles ise õigeusu kiriku liikmed. Kartes lepingu ülesütlemist, maksid paljud õigeusu koguduse liikmed luteri kirikule ja pastorile makse. Suurimaid õigeusu kiriku vastaseid oli Põltsamaa pastor Maurach, kes kiriku kantslistõigeusu kirikut ja õigeusklikke pilkas. Alates 19. oktoobrist 1851 peeti jumalateenistusi juba kirikus, kuid koht uue kiriku jaoks ei olnud eriti soodne, sest asus asula keskusest ühe versta kaugusel Kuningamäel. Esimene puust ja viie kupliga kirikuhoone oli kiiruga kroonu kulul valmis ehitatud, projekteerijaks arhitekt Adamson. Kiiruga ehitatud pühakoda vajas edaspidi pidevat remonti ning aastatega oli juba sellises olukorras, et seal külmusid pühad annid, tõmbetuules kustusid küünlad, külma pärast ei saanud palvetajad kaua paigal seista. Õigeusu vastased ennustasid aga õigeusu kiiret lõppu Põltsamaal ning väitsid, et kui vilets puukirik kord kokku kukub, siis ongi selles kandis õigeusul lõpp. 25 aastat kestis kirikuvalitsuse ja kohaliku võimu vastasseis korraliku maatüki pärast. Kohalik võim takistas uue kiriku ehitamist asula keskusesse. Sallimatus paisus koguni nii suureks, et leidis väljenduse õigeusu kalmistu rüüstamises ja rüvetamises. Huvitav asjaolu oli ka see, et Põltsamaa mõisa omanik vürst Nikolai Gagarin, olles ise venelane ja õigeusklik, mängis igati sakslastega kaasa ja takistas kiriku ehitamist. Lõpuks 1892. aastal õnnestus siiski saada maad uue kiriku ehitamiseks, mis läks maksma 2388 rubla. Kivikiriku pidulik nurgakivi asetamine koos jumalateenistusega leidis aset 8.mail 1894. Kiriku projekteerijaks oli Riia piiskopkonna arhitekt Apollon Edelson ja kohapealseid ehitustöid juhtis Riia linna kodanik ja majaomanik S. D. Felder. Uus kirik õnnistati sisse 10. septembril 1895. aastal. Kohal oli kolm ülempreestrit ning kaheksa preestrit ümbruskondsetest kogudustest. Esinesid Viljandi ja Põltsamaa koguduste koorid. Sündmusest kirjutas 1895. aasta 20. septembri Sakala: Pühapäew 10. sept. pühitseti siin alewis üles ehitatud Greeka õigeusu kirik sisse. Pühitsemist toimetas protoierei Rajewskij. Rahwast oli kaunis hulk koos, nii et kirik täis oli ja muisti õue pidiwad ootama jääma. Kirik on ilusam kui teised siinsed maal olewad Greeka õige usu kirikud. (Lustivere õigeusu kooli maad on ostetud 1874. aastal ja kinnitatud kihelkonnakohtus 1880 Saaga EAA.1965.1.10:184?2594,1397,1387,517,0)

Kogudust teeninud preestrid

Kogudust teeninud köstrid

: