

Tuutari (Дудерово, Дудорово, Дудергоф, Duderhof, Dudern) is a former historic parish in central Ingermanland in the current territory of Russian Federation. It is one of the oldest Finnish parishes in Ingermanland. It was bordered by St. Petersburg in the north, Venjoki parish in the east, Skuoritsa parish in the south and Hietamäki parish in the west.
The aim of this project is to collect and link together all profiles related to Tuutari parish, provide links to additional information and resources and to facilitate cooperation between researchers. The project is open to everyone who have ancestors or relatives from Tuutari parish.
To follow this project just click the Follow button. To collaborate on this project click the Actions button, then on the drop-down menu click 'Join the Project'. Only project collaborators can add new profles. To add profiles to this project, click the Actions button at the top right corner of the project page, on the drop-down menu, click Add Profiles, type in the name of the person (or just the family name for a full list of available profiles), click Search more, select the person(s) you wish to add and to finish, click Add Profiles.
List of Finnish villages in Tuutari parish. Some of the bigger villages (marked in bold) consisted of multiple smaller dispersed entities, which had their own name (often named by the family that lived there), but were often (especially in official documents) also called by the name of the larger entity. Through time, some of these smaller entities grew into completely separate villages, while some remained only as parts of a larger village.
Hieprola: Hieprola (ru. Hebrolovo), Partasi (ru. Pardane), Pöllälä (ru. Pellilja), Tolppala (ru. Tolpala)
Honkasi: Hämäläinen/Ylä-Sparri/Honkasi/Harakkala (ru. Hamaljaine), Mäntyharju/Ilmasti/Koivisto (ru. Menduhhari), Metsävainikka/Venäjänrasi (ru. Venerjazi)
Karhila: Hirvosi/Ruotsi (ru. Rots), Ihalaisi/Susi (ru. Suzi), Kurikka (ru. Kurikka), Kylmälä/Parrila/Alaparri (ru. Kulmja), Kylmälä/Pakkaisi, Närhilä/Tuippo/Karpiset (ru. Tuipo), Pieni-Karhila/Hannola (ru. Hannolovo/Maloje Karlino), Pieni-Karhila/Järvelä/Järveläisi (ru. Maloje Karlino), Suuri-Karhila/Iso-Karhila/Karhila (ru. Bolšoje Karlino)
Kaurasaari/Kagrasaari: Hörkkölä/Hörkönkylä/Lastika (ru. Lastikovo), Kaurasaari/Kagrasaari (ru. Kagrassary)
Kavelahti (ru. Kavelahta)
Kippola (ru. Kuprjanovka)
Koirova/Suomen-Koirova/Suuri-Koirova (ru. Koirovo)
Kuittila: Kappisi/Kappinen, Kirveelä (ru. Kirbuzõ), Kuittila (ru. Kuitilovo), Viholaisi (ru. Vigolaine)
Kurkela (ru. Novosjolki)
Laakala (ru. Lagolovo)
Lokovala: Huumosi, Kirppula (ru. Kirpunõ), Raskela (ru. Rasskolovo), Saksala (ru. Saksolovo)
Lottula/Lottu (ru. Lottolovo): Härkösi (ru. Gargezi), Merosi (ru. Merozi)
Muikkala (ru. Mõkkolovo)
Murjala/Kotsala (ru. Murilovo)
Niisnova
Nurkkala: Ihalaisi, Kyllisi (ru. Kjulezi), Lamppula (ru. Lampula), Peikalaisi (ru. Peigolaizi), Rännilä
Nurkkaporu (ru. Nurkobori)
Pajula (ru. Pajula): Makkosi, Kukkola, Vainikka, Rampasi, Tyrmäsi
Pelkola/Repola (ru. Pelgola)
Peroja/Pikko: Alajoki/Suuri-Pikko (ru. Bolšije Pikki), Mäkeläisi/Pieni-Pikko (ru. Malõje Pikki)
Peräkylä (ru. Perekjulja)
Pikkola (ru. Pikkolovo)
Raja-Leinilä (ru. Novaja)
Revonpesät/Palmula/Romukolkka: Ala-Kyttälä/Palmula (ru. Alakutta), Lintusi/Pikko (ru. Linduzi), Naumosi/Pikko (ru. Naumuzi), Ylä-Kyttälä/Palmula (ru. Juljakutta)
Riehkala: Riehkala/Kapasi (ru. Rehkolovo), Nuijala/Pieni-Kapasi (ru. Maloje Kabozi)
Saarela/Karvala (ru. Karvala)
Sulkula/Mäkikylät/Ylikylät: Jänismäki (ru. Janismjaki), Leininmäki/Leininkylä (ru. Lenimjaki), Lemetinmäki/Lemetinkylä (ru. Lemedimjaki), Parkonmäki/Parkkola (ru. Pargomjaki), Pulkkisenmäki/Pulkkisi (ru. Pulkizi), Pökkösenmäki/Pökköskylä (ru. Pekkozemjaki), Talsinmäki/Talsila (ru. Talzilovo)
Suolasi (ru. Solozi)
Tallikola (ru. Tallikovo): Kapasi, Kekkilä, Vainikka
Tököttilä: Myrälä (ru. Mjurelja), Korpelaisi (ru. Korbilevo), Rötsälä (ru. Retselja), Ryytteli (ru. Rjutteli)
Uusi-Ihalaisi (ru. Novõje Suzi)
Variksela/Vauhkola (ru. Variksolovo)
Viittala: Humalisto (ru. Humalistõ), Pieni-Viittala/Vähä-Viittala/Ylipelto (ru. Maloje Vittolovo), Suuri-Viittala/Iso-Viittala/Gross-Wiittala/Viittala (ru. Bolšoje Vittolovo), Tuippola (ru. Tuipola)
Villasi (ru. Villozi)
1617 Beginning of the Swedish rule in Ingria. Beginning of the mass-immigration of Finnish people to the region, mostly from Karelia and Savo.
1624 Johan Skytte was appointed the baron of Tuutari and further Governor-General of Ingria, Karelia and Livonia in 1929.
1640 The first known priest in Tuutari parish, Henricus Mathiae. First wooden church was located in the village Nowikkola, now part of Krasnoje Selo.
1642 Tyrö parish was separated from Tuutari parish.
1656-1658 Russian-Ingrian war, 2/3 of the population died
1700-1721 The Great Northern War between Russia and Sweden
1703 Beginning of the building of St. Petersburg, by Peter The Great
1710 Formation of the Saint Petersburg Governorate
1721 End of the Great Northern War, beginning of the Russian rule in Ingria
1736 Wooden church was built to Mölkkönmäki, in the place, where previously was a wooden chapel. New chapel is also built to Hietamäki.
1765 The congregation contained of 605 families in 65 villages (together with Hietamäki). http://digi.narc.fi/digi/view.ka?kuid=7658847
1760 New wooden church was built in place of the previous church, which was outdated and in poor shape.
1805 The congregation consisted of about 700 families (plus 500 in Hietamäki).
1830 Czar Nikolai I ordered the building of a new church.
1831 The congregation consisted of 691 families in 47 villages. http://digi.narc.fi/digi/view.ka?kuid=7658845
1836 July 28 New stone church was consecrated in the name of Holy Trinity. The new church had room for 2200 people
1848 Academic Peter von Köppen is doing his etnographic research in Ingria. Tuutari (Duderhof) parish has 49 villages with 3836 people, of which 2656 are äyrämöiset and 1180 savakot. In Peräkylä village there are also 52 ingerikot. https://books.google.ee/books?id=Kvw-AQAAMAAJ&hl=et&pg=PA60#v=onepa...
1865 The congregation had 3674 members
1897 Hietamäki parish was separated from Tuutari parish, but they both share the same priest until 1910, when a separate priest was ordained in Hietamäki.
1917 the congregation had 6161 members
1928 Beginning of the collectivisation of farms and repressions.
1937 Russification, end of Finnish language school education, Finnish newspapers and radio.
1939 the church and congregation were closed by the Russian authorities.
1941-1944 German occupation. Many villages are destroyed, people are left homeless, thousands of people die in hunger and war.
1942-1944 Evacuation of Finns to Estonia and Finland.
1953 The ruins of the church, which got badly damaged in the war, are abolished.
Add only one person from every family (the first known common ancestor), except when the family is present in different villages. List names alphabetically.
HEINOLAINEN (Heinolain)
HIRVONEN
HUOPALAINEN (Huopalain)
HUUMONEN (Huumoin)
IHALAINEN (Ihalain)
IIVANAIN (Ivanain)
JAAKKIMAINEN
JÄMSÄ
KAIPIAINEN
KAPANEN (Capain, Capanen)
KARHI
KARJALAINEN
KASKELAINEN
KEMPPI
KESONEN (Keson, Kesoin)
KIIPPA
KIRVES
KOLJON
KORPELAINEN
KOUKKA
KUKKO
KURIKKA
KYLLINEN
KÄMÄRÄ
LAATIKAINEN
LAMPPU
LEINI
LIMON
LINKINEN
MAKKONEN
MALKKI
MANNINEN
MERONEN
MONTONEN (Mondoin)
MOTRI
MUSTONEN
MÄKELÄINEN
MYRÄ
NIKKANEN
NUIJA
NÄRHI
NÄRJÄINEN (Närjäin)
OIKIMUS
PAKSU
PAPUNEN (Papuin)
PARKKO
PEIKKOLAINEN (Peicolain)
PENNA
PETTINEN
PETÄJÄ
POHJALAINEN (Pohjalain, Pohjolain)
PUKERO
PULLINEN
PUTRO (Putronen)
PUUMALAINEN (Pumalain, Pumalainen)
PÖLLÄ
PYYKKÖ
PYYKÖNEN
RAMBANEN/RAMPANEN
RANNI
RASKI
REPO
RIEHKALAINEN
RIKKINEN (Rickin)
RIPATTI
ROUHIAINEN
RUOTSI
RÖTSÄ
RYSÄ
RYYTTÄLI (Ryytteli)
SAKSA
SATTILAINEN
SEISSONEN
SKYTTÄ
SPARRI/SPARRE (Parri)
STYRMAN
SUNI
TAATINEN
TASKINEN
TEPPANAINEN (Teppanain)
TEPPONEN
TOIJONEN
TOIVOKAINEN
TOLPPA
TUUHA
TYRSEVÄ (Tyrsewä)
ULRICH
VAINIKKA (Wainikka, Wainica, Wainic, Wainikain)
VARTIAINEN (Wartiainen)
VESTERI (Westerin)
VIHOLAINEN (Wiholainen, Wiholain)
VILLANEN
(end of list)
Tuutari (Дудерово, Дудорово, Дудергоф, Duderhof, Dudern) on endine ajalooline kihelkond Kesk-Ingerimaal, praeguse Vene Föderatsiooni koosseisus. See on üks vanimaid soome kihelkondi Ingerimaal. Tuutari naaberkihelkonnad olid Peterburi põhjas, Venjoki idas, Skuoritsa lõunas ja Hietamäki läänes.
Käesoleva projekti eesmärk on kokku koguda Tuutari kihelkonnaga seotud profiilid ning edendada uurijate vahelist koostööd.
Tuutari kihelkonna ajaloolised külad:
Alajoki, Hannola, Hieprola, Hirvosi (Ruotsi), Honkasi (Hämäläinen), Humalisto, Ihalaisi, Jänismäki, Järvelä (Pieni-Karhila), Karhila (Karlino), Kaurasaari, Kavelahti, Kirppula, Kirveelä, Koirova, Korpelaisi, Kuittila, Kurkela, Kyllisi, Kylmälä (Ala-Sparri), Laakala, Lamppula, Leininmäki (Sulkala), Lemetinmäki, Lintusi, Lottula, Metsävainikka (Venäjänrasi), Muikkala, Murjala (Kotsala), Myrälä, Mäkeläisi, Mäntyharju (Ilmosti), Naumosi, Nuijala (Pieni-Kapasi), Nurkkaporu (Pori), Närhilä (Tuippola), Pajula, Parkonmäki, Partasi, Peikalaisi, Pelkola, Peräkylä, Pikkola, Pulkkisenmäki, Pökkösenmäki, Pöllälä, Raja-Leinilä, Raskela (Lokovala), Revonpesät (Palmula), Riehkala (Kapasi), Rötsälä, Saarela (Karvala), Saksala, Suolasi, Taaitsa, Tallikkola, Talsinmäki (Talsila), Tolppala, Tököttilä, Uusi-Ihalaisi, Variksela (Vauhkola), Viholaisi, Viittala (Suuri-Viittala), Villasi, Ylipelto (Pieni-Viittala)
NB! Rohkem infot ingliskeelse projektikirjelduse all.
Лютеранский приход Туутари (Дудергоф) один из старейших в Ингерманландии. Первый пастор в приход был назначен в 1640 году, а в 1642 году от Туутари был отделён приход Тюрё.
Его первая деревянная кирха находилась в ныне не существующей деревне Новиккала (Nowikola), сейчас это территория города Красное Село. Кроме того, в деревне Мёлкёнмяки находилась деревянная приходская часовня. Во время Северной войны кирха, часовня и пасторат были разрушены.
В 1736 году, по инициативе пастора Йохана Хоппиуса, в Мёлкёнмяки вместо утраченной часовни была построена вторая деревянная кирха. Одновременно с этим началось строительство часовни в Хиетамяки, что привело к появлению одноимённой общины, являвшейся капельным приходом, причтённым к Туутари.
В 1760 году она была по ветхости разобрана и заменена третьей деревянной кирхой, простоявшей до 1837 года.
20 июля 1833 года состоялась закладка нового храма на 2200 мест. 28 июля 1836 года состоялось его освящение во имя Святой Троицы.
В 1865 году численность прихожан составляла 3674 человека. Приход входил в Восточно-Ингерманландское пробство.
В 1897 году приход Туутари-Хиетамяки был разделён на два самостоятельных прихода. Однако до 1910 года, пока приход не получил собственного пастора, Хиетамяки находился в ведении Туутари.
Приход Туутари подчинялся Ведомству Верховного церковного настоятеля Ингерманландии. Богослужения велись только на финском языке, по воскресным и праздничным дням. Приход Туутари был империальным, его настоятели не выбирались, а назначались императором.
В 1917 году численность прихожан составляла 6161 человек. Приход составляли исключительно финны-ингерманландцы.
11 мая 1939 года постановлением Леноблисполкома кирха была закрыта. В 1953 году церковь была окончательно разобрана.
Приход Туутари включал в себя 73 деревни:
Алайоки, Александровка, Большая Ивановка, Большое Виттолово, Большое Карлино, Варекселева, Венерязи, Виллози, Вихолайзи, Гирвизи, Кавелахта, Капино, Карвала, Каргасары, Кирбузы, Кирпуны, Корпелайзи, Кукколево, Кульмя, Кургино, Кутели, Кюллизи, Лаголово, Лампово, Леметинмяки, Линтузи, Лотту, Малое Виттолово, Малое Карлино, Малые Кабози, Мендухори, Мурилово, Мыкколово, Мюреля, Мякеляйзи, Наумози, Новые Сузи, Нуркобори, Остров, Паюла, Пальмули, Пардане, Парконмяки, Пейкалази, Пеккоземяки, Пелкола, Перекюля, Пикколово, Пори, Пулкизенмяки, Пеллеля, Рассколово, Рая-Лейниля, Ретселя, Рехколово, Роутели, Рянниля, Саксолово, Симанково, Сузи, Сулози, Талсинмяки, Тальколи, Толпала, Туйпо, Тякотели, Ханнола, Хебрели, Хумалисты, Хямяляйно, Чухонское Коерово, Шулкола, Янисмяки.
Подробнее: Википедия, а также описание на вкладке «English (default)»